Liitumisteemalised arutelud jätkuvad
Omavalitsustelt oodatakse maikuu jooksul otsuseid, kellega haldusreformi läbirääkimisi edasi kavatsetakse pidada. Võimalusi on mitmeid ja otsuste tegemine keeruline.
Liisi Kanna
Riigi piirkondlikus komisjonis jõuti seisukohale, et omavalitsustel tuleks liitumissuundade valikud teha selle kuu jooksul. „Olenevalt volikoguistungite toimumise ajast, kas mai keskel või lõpus, tuleks ära otsustada, kellega läbirääkimisi edasi peetakse,“ rääkis maavanem Marko Torm.
Vastasel juhul jääb kõnelusteks liiga vähe aega. „On vaja ära otsustada põhimõtteline suund, et sisuliste aruteludeni jõuda. Selle tarvis kulub palju aega,“ seletas maavanem.
Ta nentis, et tõenäoliselt tekkib 5-7 omavalitsust, ent mõeldav oleks ka väiksem arv. „Minu isiklik seisukoht on, et 4-5 omavalitsusega oleks Lääne-Virumaa väga tugev.“
Praegu on lahtiseid otsi palju. Viimane ettepaneku tegija oli Kadrina vald. „Kadrina puhul oleneb kõik sellest, kuidas Vihula ja Haljala vald vastavad. Kui mõlemad nõus oleksid, võiks moodustuda üle 11000 inimesega omavalitsus,“ arutles Torm.
Aseri vald võib liituda Lääne-Virumaaga
11000 ja rohkema elanikuga omavalitsuse moodustamisega kaasneb riigipoolne täiendav doteering. Maavanem netis, et ehkki valdadel on raha vaja, ei ole üksnes toetuse saamise eesmärgil valdade kunstlik liitmine hea lahendus.
Ühinemine peaks siiski toimuma läbimõeldult ning loogilise partneriga, näiteks varasema koostöö pinnalt.
Nii mõnigi omavalitsusel on ees raske valik, sest liitumiseks on ettepanek tehtud või see saadud mitmelt naabrilt.
Näiteks on Ida-Virumaa koosseisu kuuluval Aseri vallal kõnelused käimas ka Lääne-Virumaa suunal. Ligi viiesaja osalejaga hääletusel toetas Viru-Nigula valla ja Kunda linnaga ühinemist 77 protsenti, Lüganuse valla, Sonda valla ja Kiviõli linnaga liitumist aga 23 protsenti hääletajatest. Niisiis on suur osa sealsetest inimestest andnud jah-sõna meie maakonda üle- tulemiseks.
Keerulise valiku ees on ka näiteks Tamsalu vald, kes sai liitumissoovile positiivse vastuse nii Tapa vallalt kui Pandivere piirkonna omavalitsustelt.
„Tegime otsuse langetamise hõlbustamiseks testi,“ rääkis Tamsalu vallavanem Riho Tell. „Sooritasime selle konsultandi abiga, kellel oli oma meetod välja töötatud. Hindasime plusse ja miinuseid. Testi täitsid üksikisikud ja tegime ka rühmatööna,“ kirjeldas ta.
Otsust selle tulemusel aga ei langetatud. „Tulemus oli suhteliselt tasavägine,“ lausus vallavanem.
Plussid ja miinused
Plussidena tõi Tell mõlema puhul välja suurema investeerimisvõimaluse, ametnike spetsialiseerituse ja teenuste kvaliteedi tõusu.
„Miinuseks on kartus jääda ääremaaks. Teenuste osas on hirm, et need jäävad väga kaugeks,“ nimetas Riho Tell.
Tema sõnul oli hindamisel erinevuseks asjaolu, et Pandivere omavalitsustega on pikaajaliselt koostööd tehtud, üksteist teatakse ja tuntakse. „Otsus on siiski alles täiesti lahtine,“ rõhutas vallavanem.
Marko Torm tõdes, et murekohad ja küsimused on valdadel suhteliselt sarnased ja väga inimlikud. Küsitakse, mis sellest õieti paremaks muutub. Muretsetakse, kas rahvamaja või kool, mille ümber elu käib, ikka säilib. Arutletakse ühistranspordi ja vallamaja kauguse teemadel.
Juhul, kui otsusele jõuda ei suudeta, võib omavalitsust 2017. aastal oodata ees sundliitmine.
Maavanem rõhutas, et seda ta ei sooviks. „Minu põhiargument on, et peame olema suutelised ise otsustama.“
Tamsalu vald sai positiivse vastuse nii Tapa vallalt kui Pandivere piirkonna omavalitsustelt. Foto: Liisi Kanna
