Metsa minnes arvesta tervisega ja võta kaasa telefon

Enamasti leiavad metsas eksinud tagasitee, kui kuulevad politseiauto sireene, teinekord tuleb korraldada aga märksa ulatuslikum operatsioon. Foto: PPA

Selle nädala esmaspäeval läks Kadrina vallas metsa seenele 88-aastane Tamara, kes ei võtnud kaasa mobiiltelefoni ja ei tulnud õhtuks koju. Politsei käivitas otsingud ja kahjuks leiti metsa eksinud eakas naine kolmapäeval surnuna. Politsei paneb südamele, et metsa minnes arvestataks oma tervisliku seisundiga, võetaks kindlasti kaasa mobiiltelefon ning teavitataks lähedasi.

Katrin Uuspõld

Kui politseile laekus teade metsas eksinud eakast Tamarast, siis käivitati mitu päeva kestnud otsingud, kuhu kaasati politseipatrullid, koerapatrull, Päästeameti droon, vabatahtlikud, abipolitseinikud ja kaitseväe ajateenijad. Kahjuks leiti naine metsast liiga hilja.

Piirkonnapolitseinik Margo Kukk rääkis, et igal aastal saab politsei suvest sügiseni umbes poolsada teadet metsa eksinud seenelistest. „Eelmine aasta oli väga seenerikas ning koroona tõttu veetsid inimesed palju vaba aega looduses, mistõttu tuli ka abipalveid metsa eksinud seenelistest rohkem – abi vajas üle 150 seenelise ja marjulise,“ ütles Margo Kukk.

Enim teateid laekus mullu Harjumaalt ja Ida-Virumaalt ning kõik seenelised leiti elusalt ja tervelt, enamus vahejuhtumeid lahendati Kuke sõnul patrulli abil, kes näitas politseisõiduki sireeniga abivajajale õige liikumissuuna kätte.

„Sel aastal sai seenehooaeg alguse veidi hiljem ning nii jõudsid ka politseile esimesed abipalved metsa eksinud inimeste kohta alles juulikuu lõpus. Selle aja vältel on politsei saanud ligi 80 teadet metsa eksinud seenelistest-marjulistest. Virumaal on metsas hätta sattunud inimestest laekunud 27 teadet, Lääne-Virumaal on meie abi vajanud neli metsa eksinud inimest, sealhulgas viimane juhtum, kus paraku inimest elusana metsast leida ei õnnestunud,“ rääkis piirkonnapolitseinik Margo Kukk.

Enamus otsinguid lahenevad Kuke sõnul kiirelt, umbes 2-3 tunniga, aga on ka ekstreemsemaid juhtumeid, kus seenelist otsitakse öö otsa või isegi mitu päeva ning kaasatakse rohkem ressursse teenistuskoertest, kopteri, droonide ja vabatahtlikeni välja.

„Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast on oluline võtta ühes seenenoa ja korviga kaasa ka mobiiltelefon. Toetudes kogemustele, on arvestatav hulk metsa eksinutest õigele teele juhendatud just telefonitsi,“ rääkis Margo Kukk.

Politseinik paneb südamele, et metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga ja eakamatel seenelistel ei tasuks ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. „Näiteks kui üks seenelistest tunneb tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedaste näol siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla,“ rääkis Margo Kukk

Kui lähed metsa:

võta kaasa mobiiltelefon

ütle lähedastele, kuhu lähed

kui oled eksinud või vajad abi, helista hädaabinumbril 112

pane selga erksavärvilised riided, et oleksid juba kaugelt märgatav

abi oodates ei tasu pimedamal ajal metsas sihitult ringi joosta, nii on appi tõttavatel politseinikel oluliselt lihtsam abivajaja asukohta määrata ja metsast välja aidata.