Rakvere haigla üllatab sünnitajaid ainulaadse pildiga platsentapuust

Rakvere haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja dr Katrin Truupõld näitab värsket platsentapuud. Foto: erakogu.

Mõned hetked pärast seda, kui Miina Aso oli Rakvere haiglas oma teise lapsukese ilmale toonud, näitas sünnitusel abiks olnud ämmaemand naisele tema platsentat ning tegi vilunud liigutustega sellest paberile kunstipärase jäljendi. „See oli armas üllatus ja lahe mälestus!“ ütles hiljuti sünnitanud ema.

Katrin Uuspõld

Miina ei ole ainus, kes sellise üllatuse osaliseks on saanud. Rakvere haiglas on nö platsentapuid tehtud juba poolteist aastat. „See ei ole maailmas midagi uut, tehakse mitmel pool,“ rääkis Rakvere haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja dr Katrin Truupõld. Tema sai inspiratsiooni oma sõbrannalt, kes töötab ämmaemandana Brasiilias ning peredele mälestuseks platsentapilte teeb.

Mõnel pool maailmas nimetatakse sellist pilti Truupõllu sõnul platsentapuuks, mõnel pool elupuuks, inglise keeles kasutatakse ka terminit placenta print – sisuliselt on tegu platsentatempliga. 

„Mulle need väga meeldisid ja Brasiilia sõbranna õpetas, kuidas teha. Mina tutvustasin mõtet osakonnas, paljudele see meeldis ning hakati tegema. Nüüd teevad kõik ämmaemandad ja vilumus on nii suur, et tehakse otse sünnitustoas. Kui platsenta on pärast sündi ilusti üle vaadatud ja seisund hinnatud, tehakse kohe platsentatempel ära,“ rääkis dr Truupõld.

Platsenta areneb raseduse ajal ning on ühine emale ja lootele. „See pool platsentast, mis on emaka pool, on siledam, teine pool, mis jääb loote poole koosneb rohketest omavahel läbipõimunud veresoontest, mis ühinevad platsenta keskel ja moodustavad nabaväädi, mis liigub loote poole,“ kirjeldas dr Truupõld. „Kui platsenta ilusti laiali laotada ja nabaväät sirgeks sättida, näebki see välja nagu puu – tüveks nabaväät ja võraks platsenta koos veresoontega. Kuna see on verine, saab teha paberile jäljendi, mis meenutabki puud. Kusjuures igaüks on ainulaadne, nii nagu pole ühesuguseid sõrmejälgi või sebramustreid.“

Dr Katrin Truupõld rääkis, et maailmas on ka ämmaemandaid, kes võtavad värvipaleti ja võõpavad platsenta ja nabanööri värviga üle ning siis teevad värvilise jäljendi, Rakvere haiglas aga värve ei kasutata.

„See on loominguline protsess, kellele meeldib kunstiga tegeleda, siis on põnev. Nii et teeme mõnuga ja enamusele  peredest selline õnnitluskaart väga meeldib. Üksikud on öelnud, et ei soovi,“ märkis dr Truupõld.

A3 formaadis paksule paberile sätitud platsentapuu juurde kirjutatakse veidi hiljem head soovid värskele ilmakodanikule, tema sünnikaal ja pikkus, sünnituse juures olnud meeskonnaliikmete nimed, kui on vaja läinud operatsiooni, siis operatsioonimeeskonna liikmed panevad oma allkirjad ja nimed. „Kui meil on osakonnas parajasti rohkem aega, siis õnnitleme ema ja presenteerime platsentapuud oma meeskonnaga, aga kui on kiire aeg, annab selle valveämmaemand üle,“ rääkis dr Truupõld ja lisas, et on olnud kuulda, et mõned naised on just platsentapuu pärast otsustanud Rakvere haiglasse sünnitama tulla.

Enamasti panevad pered pildi platsentapuuga raami. „Veri aga muudab kuivades värvi, nii et fotod soovitame peredel teha kohe ära, siis on puud ilusad punased, hiljem muutuvad need pruuniks,“ rääkis dr Truupõld. „Brasiilias tehakse kõrvale ka beebi jalajäljetemplid, meil ei ole see juurdunud.“

Miina Aso meelest on platsentapuu armas üllatus ja tore mälestus. „Muidu jäävad sünnitusest mitte just kõige paremad mälestused, aga see pilt tegi küll tuju heaks. Kõigile pereliikmetele, kes näinud, on see meeldinud ja kõigile tundus uskumatu, et midagi sellist tehakse,“ rääkis Miina Aso. Pildi koht on beebi Jasperi mälestustekastis, kui kellelgi külalistest huvi, võetakse see näitamiseks välja.

Lähenev emadepäev on Miina jaoks eriline ja tähtis. „Oleme seda alati koos perega tähistanud, plaanin koos kahe ja poole aastase tütar Saskiaga koos selleks puhuks kooki teha,“ ütles Miina, kes tänavu seda päeva esimest korda kahe lapse emana tähistab.

Jasper Aso platsentapuu, mida vanemad hakkavad hoidma ta mälestuste kastis. Foto: erakogu