Rakvere riigigümnaasium sai ühekorraga nii nurgakivi kui sarikapeo

Rakvere riigigümnaasiumi koolijuht Liisa Puusepp rääkis väeka hariduse jõust. Taustal on Rakvere reaalgümnaasiumi bänd Kunnelistid. Foto: Katrin Uuspõld

Koroonapandeemia tõttu oli Rakvere riigigümnaasiumi pidulik nurgakivipanek kaks korda edasi lükkunud, kolmandal korral sai plaan teoks. Vahepeal oli aga ehitis saavutanud oma maksimaalse kõrguse ja nõnda tehtigi eile kahte asja korraga: paigaldati ajakapsel nurgakivisse ning toodi katuselt pärg alla.

Katrin Uuspõld

Rakvere riigigümnaasiumi direktor Liisa Puusepp ütles, et on imeline jälgida õpilaste suurt huvi. „Meile kirjutatakse, meid kutsutakse teistesse koolidesse kõnelema. Praegu käib sisseastumise protsess, esitatakse dokumente,“ rääkis koolijuht.

Liisa Puusepp ütles, et Rakvere riigigümnaasiumi tunnuslauseks on kujunenud „Tarkuse väega“. „Tänases päevas ei ole sõna „vägi“ kõige meeldivama tähendusega, kui mõtleme sellele, mis toimub tuhande kilomeetri kaugusel. Aga jätame täna selle osa, sõnaraamatus on sõnaga vägi palju teisi seoseid: imevägi, vaimuvägi, abivägi. Rakvere riigigümnaasiumi kontekstis Viru vägi, mis tuleb ka täiesti õppeainena, kirjeldamaks seda, mis toimub Virumaal, Rakveres, alates kultuurilistest lähtekohtadest, lõpetades loodusoludega,“ kõneles Liisa Puusepp.

Koolijuhi sõnul on pühendumine ja mitmekesisus saanud kooli loomise juures väärtusteks. „Just pühendumise ja mitmekesisusega saame pühenduda õppimisse, loome tähenduslikkuse õppimisele – tähenduslikkus on kolmas meie väärtus, mida kanname. Läbi selliste tegevuste panustame õpilaste, õpetajate, kogukonna ja kogu maailma paremasse tulevikku just selle vägeva koolihoonega,“ rääkis koolijuht oma kõnes.

Rakvere gümnaasiumi ja Rakvere reaalgümnaasiumi õpilaste nimel sõna võtnud Oliver Hannes Kurs ja Mare Parve ütlesid ühises kõnes muuhulgas, et noored ootavad uuelt koolilt uuenduslikkust ja vaba õpikeskkonda, aga ka seda, et kool oleks keskkonnasõbralik.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin märkis oma sõnavõtus, et on väga sümboolne sellisel ajal nagu täna maailmas, ehitada kooli. Sest kool on koht tulevikuks, kus suunatakse, õpetatakse neid, kes tulevikku kujundavad.

Ehituse peatöövõtja Revin Grupi juhataja Kristjan Madisson tunneb praeguses etapis isa ja ettevõtjana sooja õnnetunnet. „Mitte rõõm, kus kõik on roosades värvides, vaid just rahulolu ja kindlus, mis kaasneb teadmisega, et asjad liiguvad õiges suunas,“ ütles Madisson.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et nurgakivi panek ei ole Rakvere jaoks oluline mitte ainult selle maja mõttes. „See nurgakivi käivitab ka Rakvere linna jaoks täiesti uue hariduskontseptsiooni mitmeks aastakümneks. Oleme linnas praegu ette valmistamas ja alla kirjutamas sünnitunnistusi kahele uuele põhikoolile: Rakvere Reaalkoolile ja Rakvere Vabaduse koolile.

Juhkami juhtis ka tähelepanu sellele, et riigigümnaasiumi hoone on kikilipsukujuline – ümber maja käies seda ei näe, küll aga kõrvaloleva ausambamäe otsa minnes ja pilku Pauluse kiriku poole suunates.

Pealtvaates on Rakvere Riigigümnaasium nagu kikilips. Foto: Tarmo Haud

Ajakapslisse pandi muuhulgas 17. märtsi maakonnaleht Virumaa Teataja, riigigümnaasiumite sümboolsed kokkulepped haridus- ja teadusministeeriumilt, mälupulgal olev koolihoone projekt ja kooli vaated ehitaja Revin Grupilt, Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami juhiluba, mille välja vahetamine langes kokku ajaga kui riigigümnaasiumi juures löödi aastal 2021 kopp maasse. Rakvere reaalgümnaasium tõi ajakapslisse oma sümboli öökullikuju, Rakvere gümnaasium oma kleepsu ja kaardi, Rakvere riigigümnaasium aga õppekava mustandi ja sisseastumiskorra.

Ajakapslisse mahutati nii mõndagi. Foto: Katrin Uuspõld

Rakvere riigigümnaasium avatakse pea 600 õpilasele ja õpetajale tänavu septembris. Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid 2019. aastal Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi, mille võitis arhitektuuribüroo Salto ideekavandiga „Pargielu“. Kool asub L. Koidula, Tuleviku, Vabaduse ja Võimla tänavate ringristmikul.

Gümnaasiumihoone tuleb paviljonlik, hoone keskosa on kavandatud võimalikult õhukese ja läbipaistvana, et läbi siseruumi tekiks visuaalne seos väljakuga hoone idaküljel  ja olemasoleva pargi vahel hoone lääneküljel.

Õppehoone netopind on ca 4100 m2 ning ehitusalane pind ca 2400 m2. Maja energiatõhusus vastab A-klassile. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Ehitustööde maksumus on ca 7,2 miljonit eurot.