EAS panustab turismiarendusse

EAS-TribyynLoige
EAS rahastab 6,7 miljoni euroga nelja Lääne-Virumaa projekti, millest kaks kuuluvad turismi valdkonda: Rakvere Vallimäe laululava väljaehitamine ja Arkna mõisa teemapargi rajamine. Lisaks toetatakse Pika tänava arendamist ning Sõmeru-Näpi kergliiklustee rajamist.

Liisi Kanna

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada 29 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) projekti Hiiu, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare ja Võru maakonnas 19,5 miljoni euroga. Lääne-Virumaal rahastatakse nelja projekti kogusummas 6,7 miljoni euroga.
„Toetame investeeringutega projekte, mis eelkõige aitavad piirkondades luua uusi töökohti ja suurendavad ettevõtlusaktiivsust. Samuti aitavad investeeringud parandada teenuste kättesaadavust ja elukeskkonda väljaspool Tallinna ning Tartu linnapiirkondi,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab meetme eesmärki.
EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul loovad PKT projektid prognoosi kohaselt aastaks 2023 kokku ligi 650 uut töökohta, enim uutel tööstus- ja ettevõtlusaladel, mille arendamiseks ka väga aktiivselt toetust küsitakse.
Usinasti taotletakse rahastust ka turismivaldkonnas, mis seekord saigi EASilt enim toetust – rahastatakse 13 projekti. „Turismiinvesteeringute eesmärk on piirkondade eripära rõhutavate turismiobjektide arendamine, et tuua külastajad Tallinnast kaugemale. Soovime pikendada turistide piirkonnas viibimise aega, et nende külastuse mõju ulatuks võimalikult paljude piirkonna ettevõteteni,“ lausus Harjo.
EASi juhatuse liige rõhutas, et toetuse abil saavad mitmed olemasolevad turismiobjektid olulise edasiarenduse, et püsida jätkuvalt Eesti turismimagnetite hulgas, teiste seas muudetakse näiteks Rakvere Vallimäe laululava kaasaegseks kontserdipaigaks.

Vallimägi saab uueks
Vallimäe projekt sai Lääne-Virumaal suurima toetuse – 2 455 650 eurot. Selle abil on kavas rajada Rakvere Vallimäele kaasaegne unikaalne esinemispaik ning vabaõhu meelelahutuskeskus erinevate sündmuste läbiviimiseks.
Eelmine Rakvere linnapea ja praegune linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami rääkis, et selle projekti põhikontseptsioon sündis kümnekonna aasta eest. „Esimest korda üritas Rakvere linnavalitsus sarnast projekti esitada rahastamise saamiseks aastal 2008, kuid ei jõudnud kõigi vajalike eeltöödega valmis. 2010 anti rahastustaotlus „Piirkondade konkurentsivõime tõstmise“ meetmesse sisse, koos Arvo Pärdi muusikamaja projektiga, kuid hindamisel ei kogutud piisavalt punkte ning jäädi kindlalt joone alla,“ meenutas Juhkami.
„Uue katse tegime 2016. aastal, praeguse meetme esimesse vooru. Jäime ka siis napilt joone alla. Seekord õnnestus lõpuks otsustajaid-eksperte veenda ja saame töödega peale hakata,“ jätkas ta.
Volikogu esimees tõdes, et kui ise ei usuks õige asja ajamisse, siis oleks raske nii kaua aastaid vaielda ja aina uusi argumente esitada. „Me ju kõik näeme, kuidas näiteks suurem osa Eestimaa kontserdituuridest Rakveresse enam ei tule. Ajad muutuvad ja inimesed soovivad lihtsalt tänapäevaseid tingimusi. Nüüd loome me eeldatavasti midagi sellist, mis sobilik aastakümneteks ja toob Rakveresse täiesti uusi ning teistsuguseid ettevõtmisi.“
Juhkami märkis, et ühe koostööpartnerina on projektitaotlusele käe alla pannud ka Eesti Kontsert. „Kui klassikaline muusika, sümfooniaorkestrid ja ooper sobivad Savonlinna või Saaremaal vabaõhulavadele, siis miks ei peaks see kõik samavõrd hästi kõlama Rakvere Vallimäel?“ püstitas ta optimistliku küsimuse.
Vallimäele rajatava amfiteatrilaadse kontserdipaiga kohale plaaniti tegelikult ehitada ka purikatus, selle jaoks aga praegu rahastust pole.
„Katust nii lavale kui pealtvaatajate tarbeks on soovinud kõik meie partnerid, kes on ka kirjalikult kinnitanud oma huvi seal ürituste korraldamisega tegeleda. Koos tribüünide ehitamisega tehakse ära ka selle katuse paigaldamiseks vajalikud maa-alused tööd. Katuse maapealse osa maksumus kahjuks taotlemiseks lubatud piiridesse ei mahtunud,“ rääkis Juhkami. „Aga usun, et see siiski lähitulevikus valmis saab.“
Rakvere linnapea Marko Torm praegu veel projekti valmimise aja osas veksleid välja ei käinud ning nentis, et väga palju sõltub just sellest, kas purikatuse ehitamise plaaniga soovitakse jätkata.
„Mina omaltpoolt algatan igal juhul diskussiooni nii linnavalitsuses, majanduskomisjonis kui volikogus selles osas, et mõistlik on ehitada purikatus esinemispaigale peale. Muul juhul ei saavuta me suuremat konkurentsieelist teiste korralduspaikade ees,“ rõhutas linnapea.
„Ilmastikukindlus on argument nii korraldajale kui külastajale ja see toob omakorda rohkem raha piirkonda ning loob töökohti. Samuti toimib imagoloogiliselt linna jaoks kasulikult,“ jätkas ta. „Aga need on suured vaidlused ja seotud investeeringutega, millega hetkel veel arvestatud ei ole.“

Arkna teemapark
Suure toetuse sai teinegi turismiprojekt – Arkna Tervise ja Agroturismi Teemapargi rajamine –, mida rahastatakse 1 640 500 euroga.
Arkna Terviseküla MTÜ tegevjuht Nele Rogenbaum nentis, et projekti raames tehtav aitab Arkna mõisakompleksile väärilist tähelepanu tõmmata – säilitada mõisa ajaloolis-kultuurilist pärandit, rekonstrueerida mõisakompleksi kuuluvad hooned ning töötada välja omavahel seotud tooted ja teenused, mis toetavad elamus-, kogemus- ja teadmispõhise turismi arendamist.
„Arkna tervise- ja agroturismi teemapark hakkab pakkuma terviklikku külastuskeskkonda valdkonnas, mis inimestele üha rohkem huvi pakub: tervis, loodusravi ja agroturism, ning seda ühe mõisa kui toimiva majandusüksuse teenusena,“ selgitas Rogenbaum.
„Külastajatele pakutav väärtus peitub võimalustes viibida tervislikus ja põllumajanduslikus keskkonnas, maaeluga seotud tegevustes kaasalöömises ning uute kogemuste ja positiivsete elamuste saamises,“ lisas ta.
Nüüd viimistletakse veel ehitus- ja renoveerimisprojekte ning hoonete uuendamisega tehakse algust juba suvel. „Kahe aasta jooksul renoveeritakse kaheksa hoonet – ravimtaimede maja, meemaja, heinaküün, puidutöökoda, sepikoda, galeriimaja, meistrite keskus ja agroturismikeskus. Lisaks luuakse 20 töökohta ning käivitatakse palju teenuseid ning tegevusi – töötoad, kontserdid, näitused, interaktiivsed ekspositsioonid, festivalid,“ loetles tegevjuht.
Rogenbaum nentis, et mõisakompleks on avalikkusele avatud ka praegu, teemapark peaks aga täielikult valmima 2020. aasta suveks.

EV100 – linnasüdamed korda
Maakonna keskuse teine projekt – Pika tänava kui atraktiivse linnaruumi arendamine – sai toetust 1 986 911 eurot. Projekt teostatakse Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 programmi „Hea avalik ruum“ raames, millega kaasajastatakse 15 Eesti linna ja asula keskust, lisaks Rakverele sai seekord toetust ka Kärdla.
EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on linnakeskuste avaliku ruumi kaasajastamise eesmärk muuta linnasüdamed atraktiivsemaks nii inimestele kui ettevõtetele ning ennekõike peaks nendest projektidest kasu saama teenindus- ja turismivalkdonna ettevõtted. „Kõikide linnakeskuste toetamise puhul eeldatakse, et hiljemalt kolm aastat pärast projekti lõppu lisandub piirkonda ka täiendavaid erainvesteeringuid – Rakvere linnasüdame puhul on ootus vähemalt 1,5 miljoni ning Kärdla linnasüdame puhul vähemalt 0,6 miljoni euro lisandumisele,“ ütles Harjo.
Rakveres on toetuse abil kavas rekonstrueerida ajalooline vanalinna peatänav – Pikk tänav kaasaegseks jalakäijasõbralikuks promenaadiks, mis ühendab moodsat linnakeskust Rakvere peamise vaatamisväärsuse Vallimäega. Projekti abil tekib Rakverre aktiivne meelelahutus- ja kaubatänav.
Rahastuse sai ka üks keskuse ja tagamaa vahelise ühenduse arendamise projekt – Sõmeru-Näpi kergliiklustee rajamine, mida toetatakse 392 773 euroga. Selle abil ühendatakse Näpi ja Sõmeru alevike vaheline ala ning rajatakse 2,4 km valgustatud kergliiklusteed ühendamaks olemaolevad kergliiklusteed ühtseks võrgustikuks. Projekti tulemusena paraneb Sõmeru, Näpi, Roodevälja ja Ussimäe külade elanike juurdepääs töökohtadele ning avalikele teenustele.
Lisaks kirjeldatud neljale on osalise rahastusettepaneku saanud veel üks turismivaldkonna projekt, kuid hetkel ei ole kinnitust, kas osalise rahastusega on võimalik seda ellu viia. EASi pressiesindaja Mariann Sudakov ütles, et selle toetuse taotleja avalikustatakse vaid juhul, kui nad otsustavad osalise rahastuse vastu võtta ning lõpliku selguse selles osas peaks saama lähipäevil.

Tribüünide lõige. Vallimäe laululava tribüünidel hakkab jaguma kohti 4200 inimesele ning lisaks on võimalus panna 1500 kohta juurde. Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Share This: