1957: Tadžikistani pealinna lähedal maandusid tulnukad

Täna 69 aastat tagasi, 14. augustil 1957. aastal olevat Tadžikistani pealinna Dušanbe lähistel nähtud tulnukaid, kes kolme päeva jooksul viisid oma „taldrikute“ pardale kariloomi, majapidamistarbeid ja taimeproove. Järgnevat lugu palume lugeda nii kriitilise meele kui huumoriga.

Allan Espenberg

Kolme päeva jooksul, 14., 15. ja 16. augustil olevat Stalinabadi linna (praegune Dušanbe) läheduses täheldatud tulnukaid. Tundmatud mustad helikopterilaadsed lennuvahendid röövisid kolm GAZ-69 autot ja ühe GAZ-51 auto, mitu lehma, väikese lambakarja ja mitu heinakuhja. Lisaks varastasid ämblikulaadsed olendid Apida lossi väljakaevamispaigast priimuspliidi, konservikarbi, pliiatsitopsi, Sergejevi päeviku ja kõik portselanikillud.

Üks salapärastest helikopteritest peatati hävituslennukite poolt ja seda tulistati soomustläbistavate mürskudega. Ühe versiooni kohaselt ei tekitanud rünnak ufolaevale kahju, teise versiooni järgi kukkus see kuristikku ja purunes.

On levinud ka jutt, et professor Lozovskil õnnestunud tungida tulnukate tähelaevale, kus ta lootis luua kontakti teisest maailmast pärit intelligentsete olenditega. Olles kogemata sattunud tulnukate hulka, lendas ta koos nendega minema. Tal oli kaasas veepudel, kaks kalakonservi ja taskulamp varupatareiga, kuid kiirustades unustas ta konserviavaja Maale jäänud jope taskusse: „Mina, Boriss Janovitš Lozovski, olen otsustanud astuda tulnukate laevale ja nendega koos lennata. Olen kõik läbi mõelnud. Mul on piisavalt toitu, millest jätkub vähemalt kuuks ajaks. Mis edasi saab, ma ei tea, aga ma pean minema.“ Tulnukate laeval suri Lozovski peaaegu nälga ja tal ei õnnestunud teiste intelligentsete olenditega kontakti luua. Septembri alguses, kurnatuna ja teadvuseta, jäeti professor Adairi mäekünkale, kust ta avastasid sõjaväelased.

Need, kes kahtlevad selle maavälise tsivilisatsiooniga kontakti loo tõesuses, võivad tutvuda Stalinabadi komisjoni dokumentidega või vendade Strugatskite sündmuste kroonikaga nende lühiromaanis „Väljastpoolt“.

Ulmeromaan Dušanbe juhtumist

Vennad Strugatskid ehk Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) olid vene tuntumad ulmekirjanikud, kellelt ilmus hulgaliselt menukaid teoseid. Üheks nende kuulsamaks teoseks on „ „Hukkunud Alpinisti“ hotell“, mille põhjal vändati 1979. aastal Eestis kultuslikuks muutunud samanimeline ulmepõnevik.

1957. aasta suvel osales Boriss Strugatski arheoloogilistel väljakaevamistel Tadžikistanis ning sealt saadud muljed olid aluseks koos vennaga kirjutatud ulmenovellile „Väljaspoolt“, mis keskendus maalasi külastanud tulnukate kosmoselaeva uurimisele. Lühijutt „Väljastpoolt“ avaldati 1958. aastal venekeelses ajakirjas „Tehnika Noortele“ ning töötati hiljem ümber samanimeliseks novelliks. See jutustas sündmustest, mis leidsid aset 14.–16. augustil 1957 Dušanbe linna lähedal. Tänaseni leidub inimesi, kes ei pea seda ilukirjanduseks.

„Väljastpoolt” koosneb kolmest lühijutust, mis on kirjutatud dokumentaalstiilis. Need räägivad kolmest inimesest, kes väidetavalt olid tunnistajaks ja osalesid tulnukate külaskäigul Maale. Esimese loo, pealkirjaga „Mees võrksärgis“ jutustab major Kuznetsov, kes koos oma sõduritega avastab Kaug-Ida mägedest kellegi võõra, kes saabus sinna seletamatutel ja salapärastel asjaoludel.

Teine jutt „Tulnukad“ on pühendatud Apida arheoloogilise grupi liikme K. N. Sergejevi muljetele, kes täheldas ekspeditsiooni piirkonnas tulnukate tegevust.

Kolmas lugu pealkirjaga „Lendava Hollandlase pardal“ kirjeldab arheoloogilise grupi juhi Boriss Lozovski viibimist tulnukate tähelaeval. Loo arenedes selgub, et tulnukate laev on täisautomaatne ja selle peamine eesmärk on koguda külastatavatelt planeetidelt taimestiku ja loomastiku proove. Peategelasel õnnestub luua tulnukatega kaugkontakt, kuid nad käsivad mehe Maale tagasi saata, kuna ta on mõistuslik olend ja teda ei saa paigutada laeva „loomaaeda“. Novelli lõpuosa moodustab „Katkendeid Stalinabadi komisjoni lõppkoosoleku protokollist“, mis uuris Dušanbe ufojuhtumit.

Strugatskite teos “Väljastpoolt“ pälvis ufoloogiahuviliste ja maavälise elu pooldajate tähelepanu, sest selle vorm meenutab pigem reportaaži või teaduslikku aruannet kui ilukirjandusteost. Lisaks viitab novell ühele populaarteaduslikule ajakirjale, mis väidetavalt moonutas fakte.

Tegelikud faktid

Pole ühtki artiklit sellel teemal ajalehtedes või ajakirjades. Selle sündmuse kohta pole kinnitust ka ametlikes aruannetes, Tadžikistani Teaduste Akadeemia teadusarhiivis ega usaldusväärsetes UFO-andmebaasides. Tadžikistanis ei ole dokumenteeritud 1957. aasta augustis ühtki kontakti tulnukatega ega UFO-õnnetusi.

Peamine infoallikas on endiselt vendade Strugatskite ulmeromaan.

Tõenäoliselt on kõik „Dušanbe ufodega“ seonduv ikkagi linnamüüt ja puhas ilukirjandus, mida Strugatskid kirjeldasid kui reaalseid sündmusi.