Elektriline virnastaja või käsivirnastaja: millistes töötingimustes on kumb sobivam?

Elektrilise virnastaja ja käsivirnastaja valik sõltub eelkõige töö intensiivsusest, koormate kaalust, liikumisteede pikkusest ja vajalikust tõstekõrgusest. Käsivirnastaja sobib paremini väikese ja ebaregulaarse töömahu korral, elektriline mudel aga olukorda, kus kaubaaluste tõstmine ja transport on igapäevase töö oluline osa.

Millal on käsivirnastaja sobiv valik?

Käsivirnastaja sobib eelkõige väiksemasse lattu, töökotta või tootmisruumi, kus aluseid tuleb tõsta ja teisaldada suhteliselt harva. Kui liikumisteed on lühikesed ja virnastamine ei moodusta suurt osa tööpäevast, võib lihtsam käsitsi juhitav lahendus olla täiesti piisav.

Käsivirnastaja puhul tuleb siiski arvestada operaatori füüsilise koormusega. Mida sagedamini tuleb kaupa transportida või tõsta, seda olulisemaks muutuvad töö ergonoomika ja ühe töötsükli tegemiseks kuluv aeg. Seetõttu ei määra sobivust ainult koorma kaal, vaid ka see, mitu korda sama toimingut tööpäeva jooksul korratakse.

Millal eelistada elektrilist virnastajat?

Elektriline virnastaja sobib regulaarseks kaubaaluste transportimiseks ja riiulitele tõstmiseks. Elektriajam vähendab käsitsi tehtava töö osakaalu, mistõttu on selline seade otstarbekam suurema töökoormuse, korduvate tõstetsüklite või pikemate liikumisteede korral.

Sobiva virnastaja valimisel tuleb võrrelda seadme tõstevõimet ja tõstekõrgust lao tegelike vajadustega. Alwarki valikus on erinevate tehniliste näitajatega elektrilisi virnastajaid, mistõttu saab seadme valida vastavalt käideldavatele koormatele ja riiulisüsteemile.

Virnastajat ei tasu samastada tavalise kahvelkäruga. Kahvelkäru peamine ülesanne on kaubaaluste horisontaalne teisaldamine, virnastajat kasutatakse aga ka koorma tõstmiseks riiulitasandile. Kui töö hõlmab mõlemat tegevust regulaarselt, muutub elektrilise virnastaja kasutamine eriti asjakohaseks.

Milliseid töötingimusi tuleks enne otsust hinnata?

Valikut alustades tuleks määrata käideldavate koormate kaal, vajalik tõstekõrgus, liikumisteede pikkus ja seadme kasutamise sagedus. Arvesse tuleb võtta ka vahekäikude laiust, põrandate seisukorda ja elektrilise seadme puhul aku laadimise võimalusi.

Töömahu kasvades tasub vaadata ka üksikust seadmest kaugemale. Kui lao materjalivoog muutub keerukamaks ning eesmärk on vähendada korduvaid käsitsi tehtavaid toiminguid, võivad järgmise arenguetapina kõne alla tulla automatiseeritud ladustamissüsteemid. Need vastavad teistsugusele vajadusele kui üksik virnastaja, mistõttu sõltub automatiseerimise otstarbekus kogu lao protsessidest ja kaubavoost.

Kuidas jõuda õige valikuni?

Kõige kindlama vastuse annab ühe tavalise tööpäeva analüüs. Tasub kirja panna, mitu korda vahetuse jooksul aluseid tõstetakse, milline on kõrgeim riiulitasand, kuhu kaupa tuleb paigutada, ning kui pikk on tavaline teekond kauba vastuvõtust riiulini.

Kui tõsteid on päevas vähe ja teekonnad on lühikesed, on käsivirnastaja mõistlik ja lihtne lahendus. Kui aga tõsted korduvad kogu vahetuse jooksul, on elektriline virnastaja õigustatud juba täna, mitte alles siis, kui töötajate koormus muutub probleemiks.

Valikul tasub arvestada ka lähiaastate plaanidega. Kui kaubamaht või riiulite kõrgus peaks kasvama, on mõistlik valida seade, mille tõstevõime ja tõstekõrgus jätavad selleks varu.