1963: „Kleopatra“ oleks Hollywoodi peaaegu pankrotti ajanud
Täna 63 aastat tagasi, 12. juunil 1963. aastal esilinastus New Yorgis ajalooline mängufilm Elizabeth Tayloriga peaosas „Kleopatra“, mis oli tol ajal kõige kallim film.
„Kleopatra“ on arvatavasti ainus film ajaloos, mis on olnud samaaegselt kolossaalne finantskatastroof ja metsikult edukas hitt. Filmivõtteid häirisid eelarve ületamised, režissööride vahetused, võtteplatsilt leitud miinid, peaosatäitja haigus, pidevad stsenaariumimuudatused, filmimise viivitused, skandaalsed afäärid ja paljud muud probleemid, kuid sellest sai ikkagi enim raha sisse toonud film. Lisaks kinkis režissööri Joseph Mankiewiczi film maailmale ühe säravama filmi-Kleopatra – Elizabeth Taylori.
Algselt kutsuti Kleopatra rolli näitlejatar Joan Collins, kuid stuudio valis Elizabeth Taylori, kes oli sel ajal juba üks Hollywoodi enimtasustatud näitlejannasid. Kui Elizabeth Taylor sai stuudiost kõne, milles talle pakuti Kleopatra rolli, vastas telefonile näitlejatari abikaasa Eddie Fisher. Mees hüüdis Lizile, et talle pakutakse rolli uues filmis, mille peale naine naljatledes vastas: „Muidugi, ütle neile, et teen seda miljoni dollari eest.“ Stuudio nõustus ja Tayloril ei jäänud muud üle, kui roll vastu võtta. Lepingusse kirjutati rekordiline honorar miljon dollarit, mis oli esimene hoiatusmärk eelarve osas.
Filmivõtetega alustati Londonis, kuid Inglismaa kliima osutus vaenlaseks kogu filmimeeskonnale. Vihma ja tuule tõttu tuli dekoratsioone uuesti ja uuesti paigaldada ning näitlejad olid pidevalt haiged. Lõpuks koliti filmimeeskond ümber Rooma, mis suurendas kulusid veelgi: vanad dekoratsioonid lammutati ja Roomas ehitati üles uued.
Kõige kõmulisemaks sündmuseks filmivõtete alguses oli Elizabeth Taylori sattumine haiglasse. Ta haigestus raskelt kopsupõletikku ja talle tehti erakorraline trahheotoomia, mis oleks talle peaaegu elu maksnud. Võtted peatati mitmeks kuuks ja näitlejanna tervisest räägiti ajaleheuudiste pealkirjades. Hollywoodis hakati kaaluma isegi projekti lõpetamist. Räägiti ka peaosatäitja asendamisest: Kleopatra rollis nähti Marilyn Monroe’d. Kuid Taylor naasis ja just tema roll Egiptuse kuningannana tegi filmi ikooniliseks.
„Kleopatra“ rahalised raskused said legendaarseks. Algne eelarve oli umbes 2 miljonit dollarit, kuid lõpuks kerkisid kulud rekordilise 44 miljoni dollarini. Tol ajal oli see kõige kallim film, mis kunagi tehtud, ja see viis filmistuudio 20th Century Foxi peaaegu pankrotti.
Võrdluseks võib öelda, et filmile „Kleopatra“ kulutatud raha eest oleks saanud toota mitu tolleaegset kassahitti. Näiteks seiklusfilmi „Araabia Lawrence“ tegemine maksis 15 miljonit dollarit, aga Alfred Hitchcocki legendaarsele filmile „Psühho“ kulutati vaid 800 000 dollarit.
„Kleopatra“ võtteplatsil sai alguse Elizabeth Taylori ja Richard Burtoni kuulus armastuslugu. Burton mängis Rooma väejuhti Marcus Antoniust. Nende armuromaan šokeeris avalikkust: mõlemad olid abielus, kuid ei varjanud oma kirge teineteise vastu. Kõmufotograafid jälgisid paari iga sammu ja ajalehed kirjutasid „sajandi armuskandaalist“. Poliitikud tegid skandaali keskel vastakaid avaldusi selle kohta, kas armunud paaril peaks lubama Ameerika Ühendriikidesse naasta. Produtsendid aga kasutasid romantikat ära reklaami eesmärgil, teades, et see meelitab publikut. Näitlejate armuloost sai filmi sümbol, mis varjutas isegi süžeed.
Filmivõtete käigus vahetati režissööri. Esimene versioon, mille lavastas Rouben Mamoulian, lükati tagasi, kui selgus, et projekt on jõudnud tupikusse. Stuudio palkas Joseph Mankiewiczi, kuid ka temaga osutus protsess olema liiga piinarikas.
Uue režissööri suurimaks probleemiks oli stsenaarium. Ta oli võtete mahust hämmastunud, kuid ei suutnud uskuda, et kirjanduslik alus oli nii nõrk. Lõpuks kirjutas ta stsenaariumi osaliselt ümber ja võtteplatsil tuli seda käigu pealt veelgi lihvida: tekkis kaheseerialine kontseptsioon, muudeti filmi tonaalsust ja ka Kleopatrat ennast. Mankiewicz tahtis Kleopatrat kujutada peenetundelise poliitiku ja särava diplomaadina, mitte Shakespeare’i tragöödia kangelannana. Tegelikult ei näinud Kleopatra sugugi välja nagu Taylor. Egiptuse kuninganna polnud just vapustav kaunitar, kuigi ta võlus meeste südameid.
Filmiks õmmeldi 26 000 kostüümi. Lõviosa eelarvest neelaski Kleopatra garderoob: Elizabeth Taylorile valmistati 65 luksuslikku kostüümi. See fakt pääses isegi Guinnessi rekordite raamatusse kui rõivavahetuste rekordarv. Kõige kallimate hulgas olid kuld- ja smaragdkleidid.
Vaatamata skandaalidele ja rahalistele probleemidele oli filmi esilinastus suursündmuseks. „Kleopatra“ tõi sisse üle 50 miljoni dollari, kuid eelarvet arvestades tundus kasum minimaalne. Kriitikud olid erinevatel seisukohtadel: mõned imetlesid filmi mastaapsust, teised aga pidasid seda liiga venivaks ja ülepingutatuks. Kuid igal juhul jääb „Kleopatra“ Hollywoodi ulatuse ja hulluse sümboliks. „See film kavandati kiirustades, filmiti hüsteerias ja lõpetati pimedas paanikas,“ meenutas hiljem Mankiewicz.
Allan Espenberg
