1975: tunnustamata Sealandi mikroriik sai endale põhiseaduse

Täna 51 aastat tagasi, 25. septembril 1975. aastal võeti vastu maailma väikseimaks riigiks nimetatud Sealandi vürstiriigi konstitutsioon. Tegelikult pole Suurbritannia ranniku lähedal asuvat Sealandit, kus praegustel andmetel elab ainult üks inimene, tunnustanud veel ükski maailma riik.

Allan Espenberg

Kõigist ennast ise suveräänseteks kuulutanud riikidest on Sealand üks ebatavalisemaid ja kummalisemaid. Oma 60 eksisteerimisaasta jooksul on see hämmastav riik omandanud nii rikkaliku ja huvitava ajaloo, et mõned Euroopa riigid lausa kadestaksid teda. Sealandi kõige ainulaadsem omadus on see, et tal pole maismaad. Riigi ainus „maalapp“ on tohutu metallplatvorm, mis asub Põhjameres. Kuid see pisike riik on näinud palju põnevaid sündmusi, mis on leidnud vastukaja kogu maailmas.

Platvormriik tekkis 1966. aasta jõululaupäeval, kui pensionil olev Briti major otsustas oma naisele teha omapärase sünnipäevakingi. Ta sõitis väikese paadiga 13 kilomeetri kaugusele rannikust merele. Seal ronis ta ankru ja trossi abil mahajäetud platvormile ning kuulutas selle vallutatuks. Platvormile pandi mõni aeg hiljem nimeks Sealand ja Paddy Roy Batesist sai uue „riigi“ asutaja ja esimene valitseja.

Kingitus abikaasale

Platvorm kujutab endast Teise maailmasõja alguses ehitatud õhutõrjekindlustust. Kahel betoonsambal seisev platvorm on veidi üle 500 ruutmeetri suur. Varem Roughs Towerina tuntud ehitis oli sõja ajal kodu sajale inglise meremehele ja õhutõrjepositsioon, mis kaitses rannikut Saksa lennukite eest. Pärast sõja lõppu ei leitud platvormile enam kasutust ja selle lammutamisele ei tahetud raha kulutada, mistõttu seisis Roughs Tower 21 aastat mahajäetuna.

Briti võimud ei olnud rahul, nähes erusõjaväelast ja tema naist endisel sõjaväeobjektil ringi uitamas. Nad nõudsid korduvalt, et Roy lahkuks Sealandist, kuid mees keeldus.

Alguses polnud Royl ja ta naisel mingit kavatsust platvormil oma mikroriiki luua. Kõigepealt rajas Paddy Roy Bates mahajäetud sõjaväebaasi raadiojaama, kus ta kuulas ebaseaduslikult muusikat, mida BBC mängis ainult öösiti. Nii said tema ja teised britid kuulata oma lemmikbände juba enne pilkast pimedust.

Pärast seda, kui Roy naine Joan oma kingituse kätte sai, läks ta koos abikaasa ja sõpradega baari, kus nad arutasid ebatavalist üllatust. Vestluse käigus pakkus keegi seltskonnast naljatades välja, et nad võiksid platvormil oma riigi luua ja seal elada. Kõik naersid selle üle, aga mitte Roy! Ta suhtus ideesse tõsiselt ja mõni aeg hiljem teatas, et maailma väikseim riik, Sealandi vürstiriik on sündinud. Sealandi iseseisvus kuulutati välja 2. septembril 1967.

Vaatamata asjaolule, et keegi ei tunnista vürstiriigi olemasolu, on Sealandi kodanikel oma passid, raha, postmargid, sotsiaalmeedia kontod ning isegi oma lipp, vapp, hümn ja konstitutsioon.

„Sõjad“ Sealandi pärast

Sealand on eksisteerinud juba 60 aastat ja on selle aja jooksul võitnud „kuus sõda“. Briti valitsus üritas kuus korda platvormi jõuga vallutada, elanikke arreteerida ja endise sõjaväebaasi üle kontrolli tagasi saada. Kõik katsed aga ebaõnnestusid: Sealandi inimesed kaitsesid oma riiki, tõrjudes ründajaid haavlipüsside ja Molotovi kokteilidega. Mõnikord õnnestus sissetungijatel platvormile köisredel visata, kuid see visati koos ronivate võimuesindajatega tagasi merre.

Briti võimude jõuetust seletatakse asjaoluga, et Sealand asub piirkonnas, kus Briti seadus ei kehti, mis tähendab, et platvormriigi elanikke ei saa Suurbritannia seaduste alusel vastutusele võtta.

Royd ja tema sugulasi kaevati korduvalt kohtusse Briti kodanike otsese ohustamise eest. 1968. aastal tulistas Roy poeg Michael püstolist Sealandi lähedal asuvat poid remontinud töölisi. Michaelile esitati süüdistus tulirelva ebaseaduslikus kasutamises ja omamises, kuid kohtunik ei võtnud Sealandi „kroonprintsi“ vastutusele, kuna platvorm asub väljaspool Briti jurisdiktsiooni.

Erinevate allikate andmetel koosnes Sealandi elanikkond aegade jooksul 5 kuni 35 inimesest, kuid saarlaste arv võis olla ka palju suurem. Toitu, esmatarbekaupu ja ajalehti toimetati saarlastele laevaga kord kuus. Endisele kopteriväljakule paigaldasid Sealandi elanikud tuuleturbiini, mis andis elektrit.

Kuigi Sealandi riik oli kõigest tilluke metallkamakas, suhtus Suurbritannia sellesse riiki äärmiselt tõsiselt. Ametnikud olid mures, et platvormriigist võiks saada mingi Kuuba-taoline riik – väike vaenulik riik otse ukse lävel, mis kujutab endast tõsist ohtu. Isegi Sealandi pommitamise plaane arutati, kuid need lükati siiski tagasi.

Riigi tagasivallutamine

Samas sai vabadust armastavast platvormist kurjategijate baas, pantvangide võtmise koht ning revolutsioonide ja vasturevolutsioonide toimumiskoht. Näiteks 1977. aastal võtsid Hollandi ja Saksa teemantikaupmehed Roy Batesiga ühendust ja tegid ettepaneku ehitada Sealandile kasiino. Bates läks Salzburgi, jättes oma poja Michaeli vastutama riigi turvalisuse eest. Royl oli plaanis kohtuda Austrias ärimeestega, et arutada hasartmängumaja avamist, kuid mõni päev hiljem tundis ta, et midagi on valesti. Ta helistas Sealandi lähedal seilava kalalaeva kaptenile ja sai teada, et Sealand on vallutatud.

Roy äraolekul saabus Sealandile helikopter, kuid see ei saanud maanduda maandumisplatsilt väljaulatuva masti tõttu. Seetõttu laskusid lennukist alla kaks meest, kes tutvustasid Michaelile end Roy partneritena. Külalised panid Michaeli tuppa luku taha. Teda hoiti mitu päeva pantvangis, enne kui ta Hollandisse suundunud laevale viidi.

Roy ei suutnud Sealandi kaotusega leppida ja hakkas kohe korraldama operatsiooni selle vabastamiseks. Inglismaal rentis ta helikopteri koos relvastatud meeskonnaga, kuhu kuulusid ka Roy ja Michael, ning asus oma maad tagasi nõudma. Nähes helikopterit ja sellest väljuvaid relvastatud mehi, andsid sissetungijad alla.

Praegusel ajal on Sealand omamoodi vaatamisväärsus. Riigi ametlikult veebisaidilt saab osta Sealandi krahvi või hertsogi tiitli, aga ka kaupu, nagu kruuse, T-särke ja muid esemeid. Riigist on saanud edukas äriprojekt, mida valitseb endiselt Batesi perekond. Pärast isa surma sai 2012. aastal Sealandi vürstiks Michael.

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga