350 kilomeetrit jääd läks uunikum-Volvoga nagu lennates
Ajal, mil kogu progressiivne Vinni valla rahvas Roelas pidulikult Vinni valla ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistas ja šampanjaklaase kokku kõlistas, müttas neli hullu oma üle 40 aasta vanuse uunik-Volvoga Põhja- ja Lääne-Eesti lumiseid ja jäätunud külavaheteid künda.
- veebruaril toimus järjekordne – seekord viieteistkümnes ehk juubelisõit – Uunikute talveralli. Reid algas varahommikul Laitse rallirajal ja finišeeris peale 350 kilomeetrit jääl ning lumel „kelgutamist“ Roosta kämpingus.
Selle vabatahtliku katsumuse võttis tänavu ette 180 vanatehnikahuvilist rooli taga pluss kaardilugejad ja tagaistmel kulgejad – krutsiverbalistid ehk ristsõnalahendajad. Kui kaardilugejate põhiülesandeks oli ekipaazhi legendi abil ettenähtud trajektooril hoidmine, siis krutsiverbalistid pidid teeäärseid sihtmärke otsima ja nende abil ristsõna lahendama.
Sarnaselt kõigi teiste võistukihutajatega oli ka MTÜ Vinni Punn ekipaazhil kogu päev käed-jalad tööd ja ajud pulki täis. Ehkki tagapingimehed ehk ristsõnalahendajad jäid sel aastal juhtivtöötajatele alla, st kontrollajad ajavõtupunktides olid ideaalilähedased, kuid eelmise suve saavutused (3. koht suvesõidul) jäid terendama kaugele silmapiirile, oli päev täis adrenaliini ja põnevust. Ja lohutuseks auhinnaline koht õhtusel teadmameeste proovil mälumängus, kus tunnustuseks anti üle komplekt eht nõukaaegseid mutrivõtmeid.
Meie „Vallatute kurvide“ nime kandev 1978. aasta Volvo 244 pidas end superhästi üleval ja erinevalt nii mõnegi varasema aasta mosse- ja volgaaegadest, kus võisime tõdeda, et “autod jäätuvad aeglaselt“, olime sel talvel soojas nagu karud koopas. Ja kuigi kandsime katusel päästepaadina kaasas külgkorviga võrri, ei olnud seda vaja kasutada mujal kui õppusel, kus proovisime, kas Muhu rahvariietes neiu ka tsikli peal püsib. Erinevalt legendaarsest Eesti mängufilmist see tal eriti ei õnnestunud…
Nalja ja naeru said aga kõik. „Vallatute kurvide“ legendaarsesse meeskonda kuulusid VPG õpetajad Rein Leichter, Margo Müller ja Mart Pitsner. Kvaliteetse tüürimehe, kes meid ohjes ja muidu õigel kursil hoidis, värbasime Tallinna-Tartu-Kuressaare (Bermuuda) kolmnurgast – seda tööd tegi Peep Pitsner.
Ja nagu alati: kui varahommikul startides ja kiilasjääl libedaga võideldes ei suutnud end ära kiruda (millised lollid küll oma nädalavahetust niimoodi sisustavad?), siis finišisse jõudes andsime endile tõotuse olla järgmisel sõidul jälle rajal.
Noor Pensionär,
Vinni valla kihutaja
