Triin Varek: Ma tahaksin näha ka seda, et paljud noored naasevad oma peret looma Rakveresse

Triin Varek on Rakvere linnapea olnud viimased seitse aastat. Ta näeb oma kodulinna arenevana ja tajub kogukonda kokkuhoidvana. Tulevikusiht on, et Rakvere oleks ka tugev maakonna hariduskeskus.

Katrin Uuspõld

6. oktoobril täitus Teil seitse aastat Rakvere linnapeana. Psühholoogias ja karjäärinõustamises nähakse seitset aastat märgilisena, sest umbes selle aja jooksul läbib inimene kindla arengufaasi: esimesel aastal elatakse ametisse sisse, seejärel saavutatakse rutiin ja meisterlikkus ning kuuendal-seitsmendal aastal tekib kriis, täpsemalt vajadus uute väljakutsete järgi. Kas Teie kogemus kinnitab seda teooriat või lükkab hoopis ümber?

Kui see oli kaval küsimus, kas ma kandideerin eesolevatel Riigikogu valimistel 2027 aastal, siis suure tõenäosusega on vastus jah. Praegusest tööst mul veel tüdimust ka ei ole, ikka on särin sees, et tahaks näha äkki uue koolihoone kerkimist ja hoogu anda keskväljaku uuendamisele, et raamatukogugi saaks lõpuks nüüdisaegsetesse ruumidesse jpm. Kõike ju korraga ei saa, eelarvel on oma piirid, aga – kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest!

Ilma igasuguse seitsmenda aasta kriisita ikka jätkan, kuniks võimalust antakse, sest nüüd jookseb juba kaheksas aasta.

Olen nõus, et omavalitsuses ainult mõni aasta olles veel suurt pilti ette ei saa. 5-7 aastaga on tekkinud juba head kontaktid ja suhted teiste omavalitsuste ja piirkondade ning ametkondadega, mis on samuti oluline. Nende võrgustike ja oluliste numbrite tekkimiseni telefoniraamatusse läheb aega. Aega on vaja ju ka selles mõttes enda näitamiseks, et kes sa siis oled ja mis väärtusi endas kannad ja kuidas sinuga koostööd teha on. Enese tõestamiseks. Usun, et minu puhul on nüüd möödunud aastatega see kõik selgeks saanud. Ja arvan, et üks olulisi tugevusi minu puhul on otsekohesus ja heatahtlikkus ning soov rahumeelselt kõike lahendada. Hoida häid suhteid nii koalitsioonis kui teiste valitud esindajatega volikogus ja suhtuda kõikidesse austavalt, tehes erakondade ülest koostööd linna huve silmas pidades, on oluline.

Mis aga kevad toob, näitab aeg. Ja rahvas otsustab. Valituks osutudes seisan maakonna eest sama kindlameelselt kui Rakvere eest seda teinud olen.

Kui andsite neli aastat tagasi Kuulutajale intervjuu, ütlesite, et kolm asja, mille pärast linnapeana südant valutate, on: inimeste toimetulek, nii noorte kui täiskasvanute vaimne tervis ning et linna areng ei peatuks. Kuidas on nende valdkondadega täna?

Tagantpoolt ettepoole tulles, siis linna areng on kindlasti midagi, mis ei peatu ja hoog on sees. Oleme saanud sellel aastal valmis kaks väga kaua oodatud suurt ja olulist objekti Rakveres – Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja ja Bauroc Rakvere jalgpallihalli. Endiselt olen tänulik kõigile, kes on läbi aastate panustanud, et unistused teoks said. On hea tunne, et ise sain olla läbirääkimiste laua taga ja muusikamaja 16 miljoni euro toetuse asemel saime linna eelarvesse ehituseks 21 miljonit, see oli oluline.

Samuti on väga suur tänutunne, et maakonna ettevõtte Baurociga sai sõlmitud kümneaastane toetusleping, kus jalgpallihalliga seotud nn igapäevased majandamiskulud on 100 000 euro eest aastas kaetud, ka see on väga suur toetus meie linna ja kogu maakonna jalgpallikogukonna jaoks!

Eks arenguid ole teisigi, teede ja tänavate rekonstrueerimise osas hakkab see silma, ja igal aastal saab taas mõni uus koht korda.

Kohalik omavalitsus on abi mõttes oma elanikule kõige lähemal, seega oleme KOV teenused püüdnud hoida heal tasemel ja lõpuks hakkavad olulised muutused ka põhikoolivõrgu osas peagi aset leidma.

Inimeste toimetuleku parandamisel on kindlasti ka riigil suur roll ja vastutus, ma väga loodan, et uus valitsus võtab seda palju tõsisemalt. Linna eelarves oleme oluliseks pidanud panustada ka vaimse tervise teemade osas, kuid see mure on endiselt tõsine. Kui me vaatame meedias ja sotsiaalmeedias toimuvat, hirmu õhutamisest kuni väga isiklike solvanguteni, üldse inimeste ärritatus, viha, väljaelamine viisidel, mis ei ole viisakad ega heaks eeksujuks nooremale põlvkonnale, paneb väga muretsema… Meil on paljudes valdkondades üle Eesti spetsialistide puudus ja väga keeruline, et psühholoogide ja psühhiaatrite juurde on pikad järjekorrad.

Mis on olnud kõige keerulisemad otsused, mida seni on olnud vaja teha? Ja millised kõige rõõmustavamad?

Eks keerulised ongi eelarvega seotud teemad ja vaidlused, mis tuleb kõigepealt nö omavahel pidada, enne kui volikogu ette minna  – otsused, mis on siis linna ja meie inimeste jaoks parim.

Üks keerulisemaid otsuseid oli pärast Ukraina sõja algust, st neli päeva hiljem sõjapõgenike vastuvõtukeskuse avamine Rakvere Spordikeskuses. Keeruline, sest me ju ei teadnud, kui palju inimesi tuleb, kui kauaks nad jäävad, mida nad täpselt vajavad ja kui palju meil jätkub abikäsi. Lisaks teadamatus, kas riik hiljem need kulud katab. Oli vaja otsustada, et me aitame. Tegelikult ei saagi öelda, et see otsus oli keeruline, pigem oli julgust vaja, et teha ära. Tegime!

Keerulised on need otsused, mille kohta ma tean, et paljud ei saa kohe aru, et see on parim lahendus – kes on lihtsalt vanaviisi harjunud ja kes teeb võibolla ka mingi teemaga nö poliitikat. Näiteks Kastani puiestee uuendamine, kus vanad puud olid mädanenud ja eluohtlikud, ikka leidus kritiseerijaid – nüüd aga mitmedki algsed nurisejad kiidavad, et  oh, vaadake, kui ilus sai!

Rõõmustavad muidugi otsused, mida ka volikogus laiapõhjaliselt toetatakse, sest on ühine arusaam, et need on vajalikud ja linna hüvanguks. Usun, et nii jalgpallihalli kui Ukuaruga seonduv kuuluvad mõlemasse kategooriasse – rõõmutoov ja samas ka mingis mõttes keeruline, sest tekivad rahalised kohustused ja pikaks ajaks.

Tõde on aga see, et linnapeana ma üksi palju otsuseid teha ei saagi – saan avaldada  arvamust, teha ettepanekuid ja veenda, miks miski hea või halb on, aga suuremad asjad otsustab volikogu või linnavalitsus (kus on 7 liiget).

Linnapeaks saite Keskerakonna liikmena, viimased kolm aastat kuulute Isamaa Erakonda. Olete praegu ka erakonna eestseisuses ja naiskogu juhatuses. Kuidas mõjutab erakondlik tagala?

Väga hea on olla ümbritsetud ju inimestega, kellel on minustki pikem poliitkogemus ja kellega saab arutada olulisi teemasid, kes on abiks nõuga ja muidu toeks. Lisaks kindlasti informatsioon, mis juhatuse liikmena on hoopis teistmoodi kättesaadav, eriti riiklikel teemadel laiemalt. Vähem tähtis ei ole oma piirkonna eest seismine nendes juhtorganites ja koostöö läbi selle ka kõigi teiste piirkondadega. Eks sama põhimõte kehtib ju ka Riigkogu tasandil – oluline on olla väljas oma maakonna eest.

Demokraatlikus riigis elades on meil õigus oma isiklikule arvamusele ja siin saan seda küll öelda, et Isamaa eestseisus ei suuna kohalikku poliitikat, vaid otsused kohaliku elu edendamiseks tehakse ikka kohapeal.

Endast targemate ja kogenumatega koos olla ja suhelda on aga kindlasti arendav, ükskõik millises organisatsioonis. Ja see, et ma ei esinda seal ainult iseennast, vaid meie piirkonda, on eraldi väärtus – Rakvere ja maakonna hääl, arvamused, vajadused jõuavad nii kaugemale.

Tänapäeval kipub ikka veel olema palgalõhe mõnedes ametikohtades, kus töö on sama, aga naine saab vähem palka kui mees. Lisaks võib ette tulla ka suhtumist, et juht olgu ikkagi mees. Kuivõrd olete kogenud, et tuleb end linnapea positsioonil rohkem tõestada seepärast, et olete naine?

Naisteema on alati huvitav, sest siin paraku seda ebavõrdsust ja teistsugust suhtumist ikka kohtab. Pean ütlema, et oma meeskolleegide osas ma ei ole aru saanud, et mind ei võeta kuidagi tõsiselt selle pärast, et olen naine. Tõestada tuleb ennast tegelikult alati, oled sa mees või naine. Olen küll mõelnud, et kui naine on ka ema, siis on juhtivatel positsioonidel ikkagi naisel raske, sest emana sa soovid ka laste ja pere elus ju kohal olla. Kui lapsed on väikesed, tihti haiged, siis isegi isa puhul, kellega püütakse seda vastutust võrdselt jagada, on see naisele emana raskem. Peab olema hea tugivõrgustik, et saab tööle keskenduda.

Küll aga tuleb tunnistada, et ühiskondlikult ja ajakirjanduses ning sotsiaalmeedias antakse naiste puhul palju hinnanguid nende juuksevärvile, riietusele ja välimusele ning kogemus, haridus ja professionaalsus tulevad ka äkki…kusagil… Kahjuks on naised ka ise üksteise suhtes õelamad.

Ning palgalõhe paraku Eestis eksisteerib, aga on hell teema. Minul on korralik palk, aga sama vastutusega erasektoris… oleks ilmselt teised numbrid. Võrdlust kuutasu osas teiste linnapeadega ei ole ka ise teinud. Omavalitsuste suurused ja võimalused on erinevad ja linnajuhtide tasud on volikogude otsused.

Milline on Teie Rakvere täna? Millisena tahate näha tulevikus?

Minu Rakvere on lihtsalt parim paik siin päikese all. Meil on toredad inimesed – kokkuhoidev kogukond. Võtame või TV3 uue hooaja „Laululahingu“ saate, kus meie koori kodu tugevalt toetas ja toetusvideo teiste kogukonna gruppide poolt oli eriti hinge minev. Meie ettevõtjad on tublid ja asutused tegusad. Linnapilt on külaliste sõnul viimasel aastakümnel äravahetamiseni muutunud – Rakvere on arenev linn, kus kõigil on hea elada, töötada, õppida ja ka vaba aega veeta.

Tulevikus soovin näha, et Rakvere oleks ka tugev maakonna hariduskeskus, et meie põhikoolivõrk oleks kutsuv nii õpetajate kui õpilaste jaoks, sest gümnaasiumi ja ametikooli osas on valikuvõimalus loodud. Meil tuleb ise tugevamat vundamenti laduda. Ma tahaksin näha ka seda, et paljud noored, kes lähevad õppima ja maailma avastama, naasevad hiljem oma peret looma Rakveresse, sest siin on lihtsalt parim kodukoht!

Võimaluste rohkus huvihariduses ja huvitegevuses on meil ikka väga suur, ja seda läbi elukaare. Mina tulin Rakveresse tagasi ja olen selle üle õnnelik ning ka väga tänulik, et olen saanud oma sünnilinna arengusse panustada. Meil on vaja inimesi, kes teevad tulevikus sama.