Krimikunn Kepler jõuab ekraanile
Novembris algas Apple TV voogedastuspatvormil uus skandinaavia krimiautori Lars Kepleri romaani ainetel vändatud krimisari „Nocturne“.
Margit Adorf
Lars Kepler on tegelikult pseudonüüm. Selle taga on Rootsi abielupaar, kes kirjutab oma romaane koos. Olen isegi käinud korra nendega Stockholmis intervjuud tegemas, sest eesti keeles oli ilmumas nende järjekordne romaan. Paar kinnitas, et tõepoolest, kõik ongi kahasse kirjutatud ja neile sobib selline kirjutamisstiil väga. Üks ei lase teisel loometardumisse laskuda ja kahepeale tunnetavad nad paremini ka mõlema soo mõttemaailma. Huvitaval kombel on naise nimi Alexandra ja mehe nimi Alexander Ahnodoril.
Päris salaja pseudonüümi taga tegutsesid nad vaid aasta, kuna nende esikromaan sai kiiresti väga populaarseks ja hakati muidugi uurima, kes on autor. Kirjanikud otsustasid, et nad ei pea seda varjama, kuid jätkasid siiski pseudonüümi all kirjutamist.
Armastatud kirjanikud
Mõlemad olid kirjanikud juba enne seda, kui sündis nende koostööpseudonüüm (2008. aastal). Alexander kirjutas erinevaid raamatuid, suurima tunnustuse pälvis 2006. aastal Ingmar Bergmani teemalise romaaniga. Alexandra Coelho Ahnodoril kirjutas samuti eluloolisi romaane, tema debüüt oli astronoom Tycho Bachest, järgnes romaan Rootsi Püha Brigittast ja romaan poliitik August Palmist. Ja kuigi nende töid oli varem Rootsis kohaliku publiku poolt soojalt vastu võetud, siis globaalse tunnustuseni jõudsid nad siiski Lars Keplerina, luues krimisarja, kus ühe peaosalisena tegutseb Joona Linna nimeline politseiuurija.
Tänaseks on Kepleri teoseid tõlgitud 40 keelde ja võib öelda, et tegemist on Rootsi kõige müüduma autoriga, nii Rootsis sees kui väljaspool. Eesti keeles annab nende romaane välja kirjastus Pegasus, praeguseks on neid ilmunud tervelt 12 romaani, suurem osa neist välja müüdud, aga kui kellelgi tekib sarja kaudu huvi, siis otsige raamatukogust või ostke kirjastuse kodulehe kaudu (saab veidi odavamalt).
Apple TV sari põhineb romaanil „Uneliivamees“ (ilmus eesti keeles 2017, tõlkis Heidi Saar). Sari ei ole päris üks-ühele raamatu sündmustega, näiteks on tegevustik viidud sootuks soojemasse kliimasse, kuid koostööd on tehtud ka romaani autoritega, nii et muudatused on toimunud nende heakskiidul. Ühtlasi lisan, et Apple TV-s saab valida eestikeelseid subtiitreid ning vaadata saab rahulikult ka Windowsi arvutis veebibrauserist või äpi kaudu.
Kokku on sarjal 10 osa, uus osa ilmub reedeti ja 6. novembri seisuga on väljas kolm esimest osa. Aga juba selle pealt ma julgen soovitada – väga kaasahaarav, huvitavad näitlejad, eriti sarimõrvar Jurek Walteri rolli tegev Stephen Graham.
Jurek Walter on seda tüüpi psühhopaat, kes suudab teisi inimesi manipuleerida tegema seda, mida tema tahab, seejuures isegi nii osavalt, et ei pea selleks samas ruumis viibima. Nüüd aga ilmub välja üks tema oletatavatest ohvritest, poiss, kes on olnud mitu aastat kadunud ja nagu selgub, siis terve selle aja kuskil vangistuses viibinud. Jurek ise on kogu selle aja vanglas isolatsioonis viibinud. Tema puhul kasutatakse äärmist ettevaatust, kuid ometi mõjutab ta ka vanglatöötajaid.
Asja hakkab uurima Joona Linna, kelle nimi on sarja USA versioonis Jonah Lynn (Liev Schreiber). Lynn on varem olnud sama mõrvari kriminaalasja uurija, nüüd paar aastat politseitööst eemal olnud ja näib, et tal ka pole plaani tööle naasta. Muidugi lähevad asjalood selliselt, et ta ei suuda eemal püsida, sest nüüd on lootus, et ka kadunud tüdruk, poisi õde, on veel kuskil elus.
Suurepärane kurjam
Kui tavaliselt on sarjade peamiseks staariks hea tegelane, kes uurib ja pahateod päevavalgele toob, siis esimestes osades läheb ovatsiooniaplaus küll Stephen Grahamile, kes mängib sarimõrvarit tõesti väga usutavalt. Vaatad teda ja külm hirmuhigi voolab mööda selga – selle tüübi lähedusse küll sattuda ei tahaks. Tegelaskuju ümber on muidugi loodud ka osavalt verdtarretav atmosfäär. Võib muidugi vaielda, kas äkki oleks roll pidanud olema nii lahendatud, et peale vaadates ei saaks arugi, et tegemist on ohtliku mehega, aga praegune lahendus mulle meeldib. Sest hoolimata oma hirmutavast olekust on ta samas selline, et sa usud küll, et ta võib näiteks mõne õrnema loomuga vangivalvuri kaastundenuppudele niimoodi vajutada, et too arugi ei saa.
Kummalisel kombel on see sari esimene Kepleri romaani ainetel valminud telesari. Rootsis ilmus küll üks mängufilm 2012. aastal, romaani „Hüpnotisöör“ ainetel, kuid sarju seni rohkem pole olnud. Nii et kasutage võimalust!
Kes kangesti kibeleb kinno, see muidugi leiab tee sel nädalavahetusel algavale PÖFFile, mille sadade filmide seast ma ei ole jõudnud seekord eelsoovitusi välja noppida. Aga eks festivali parimad palad jõuavad ka hiljem kinno, nii et küll jõuab sedagi.
