Vabaühendused aitavad muuta elu Eestis paremaks

dsc_0529

Hiljuti avati tänavune kogukonnapraktika programm Rakveres. Kogukonnapraktika koordinaator Helen Talalaev selgitas Kuulutajale, mis kasu noored programmis osalemisest saavad ning milliseid võimalusi pakuvad vabaühendused laiemalt.

 

Liisi Kanna

Kogukonnapraktika käigus osalevad gümnasistid, üldjuhul abituriendid ühiskonnaõpetuse aine raames keskmiselt 10-15 tunni jooksul mõne vabaühenduse töös.

Tänavu viiakse ettevõtmist läbi juba neljandat aastat, esimesed katsetused toimusid 2013 pilootprojektina Lääne-Virumaal. Algusaastal viidi kogukonnapraktika läbi Rakvere Gümnaasiumis ja Rakvere Reaalgümnaasiumis, mille vilistlane Urmo Küber toona asja algatajaks oli.

Kogukonnapraktika programmi üks koordinaatoreid vabaühenduste liidus EMSL (Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit), Sõmerult pärit Rakvere Gümnaasiumi vilistlane Helen Talalaev nentis, et alustamiseks valiti teadlikult väiksemad linnad. „Alustasime maakonnakeskustes nagu Rakvere, Rapla ja Haapsalu, et avada just väiksemates paikades noortele rohkem uksi,“ rääkis Talalaev ning lisas, et nüüd laienetakse programmiga ka Tallinnasse ja Tartusse.

Koordinaatori sõnul on eesmärgiks 2018. aasta lõpuks viia kogukonnapraktika igasse maakonda ja 50 kooli. „See on kriitiline arv, kus programm hakkaks omama soovitud mõju – osalenud noortest saaksid need head kodanikud, kes tahavad, oskavad ja saavad Eesti elu paremaks muuta.“

Praeguseks on programm levinud 17 kooli kaheksas maakonnas, Lääne-Virumaal osaleb lisaks kahele eelmainitud Rakvere koolile ka Kadrina Keskkool. Rakvere Gümnaasiumis toimunud avamisel osalesid linna mõlema kooli õpilased, keda tänavu programmis kaasa tegemas kokku 119.

 

Mida kogukonnapraktika noorele annab?

Talalaev tõi välja, et esiteks annab see noortele teadmised ja oskused, kuidas kodanikuühiskonnas kaasa lüüa. „Meil on vaja noori inimesi, kes teaksid, kuidas MTÜd asutada, mismoodi see toimib ja milleks hea on. Selle asemel, et probleemi nähes jääda ootama, et keegi selle ära lahendaks, on neil endil oskused, kuidas seda teha.“

Teiseks annab osalemine õpilastele esimese töökogemuse. „Enamasti osalevad 12. klasside õpilased, kes kohe-kohe tööturule sisenemas. Tööandjad tahavad üldjuhul näha ka töökogemust ja see on üks võimalik kogemus, mida elulookirjeldusse lisada.“

Kolmandaks rõhutas Talalaev, et programm aitab noortele karjäärivõimalusi tutvustada. „Tahame näidata, et lisaks erasektorile ja avalikule sektorile on ka vabaühendused, kus saab karjääri planeerida. Viimaste puhul ei ole tegu üksnes organisatsioonidega, kus kõik teevad tingimata vabatahtlikku tööd. Paljudes vabaühendustes on palgalised töötajad.“

Lisaks tõi koordinaator esile kogukonnapraktika n-ö silmi avava mõju. „Tagasisidest näeme, kuidas noored hakkavad rohkem märkama, mis nende ümber toimub. Praktika annab sügavama vaate nende oma kogukonna elule. Näiteks Toidupangas abiks olles mõistetakse, kui palju on meie ümber inimesi, kellel pole piisavalt vahendeid söögi ostmiseks,“ kirjeldas ta.

Rohkem asju saab tehtud

Enne praegust tööd on Helen Talalaev tegelenud inimõiguste ja koolikiusamise ennetamise teemadega. Vabatahtlikuna lööb ta erinevate organisatsioonide juures kaasa juba umbes seitse aastat. „Olen alati tahtnud enda võimete piirides maailma paremaks muuta,“ lausus ta.

Aga kuidas siis vabaühendused maailma paremaks muudavad, milleks neid vaja on? „Vastaksin ühe praktikal osalenud noore sõnadega: vabaühendusi on vaja selleks, et rohkem asju saaks tehtud. Riik ja valitsus ei jõua kõikjale. Inimesed ise näevad kõige paremini, mis nende ümber vajaka on. Vahel on inimeste endi algatus nii efektiivne, et suure tuhinaga tehakse ära hulk tööd, mis riigieelarvest vahendeid oodates võtaks võib-olla aastaid.“

Lisaks on vabaühendused olulised haavatavate gruppide toetamiseks, sest just huvikaitseorganisatsioonide kaudu saab tuua esile võrdsete võimaluste vajadust.

Talalaev rõhutas, et tugevad vabaühendused on head partnerid valitsusele ja omavalitsustele. „Inimesed ise ütlevad, mis puudu ja kui nad teevad seda mõjusalt, siis kuulatakse ning elu Eestis lähebki paremaks.“

Ta tõi välja, et meie väikeses riigis on head võimalused suurte asjade ära tegemiseks. „Eestis on lihtne jõuda õigete inimesteni ja mõjuvõimalus on tänu sellele suur.“

Helen Talalaev (pildil) rääkis, et kogukonnapraktika annab noorele teadmised ja oskused, kuidas kodanikuühiskonnas kaasa lüüa. Foto: Liisi Kanna

__________________________

Kogukonnapraktika

Programmis osalevate koolide gümnasistid valivad praktikale kutsuvate kohalike vabaühenduste seast endale meelepärase ning löövad organisatsiooni tegevustes mõne nädala jooksul kaasa, täites mõnd jõukohast ja huvipakkuvat tööülesannet.

Õpilast juhendab vabaühenduses aktiivselt tegutsev inimene, kes selgitab ka vabaühenduse töökorralduse ja majandamise põhimõtteid ning aitab praktikal tehtut ja nähtut analüüsida.

Õpilane täidab praktikapäevikut ja annab praktika lõpus vabaühendusele soovitusi organisatsiooni töökorralduse ja tegevuste arendamiseks.

Koolis on kogukonnapraktika põimitud ühiskonnaõpetuse aine täieõiguslikuks osaks, mis täiendab õpikutarkusi praktiliste kogemustega. Ühiskonnaõpetuse õpetaja aitab kogemust siduda gümnaasiumiastme ühiskonnaõpetuse teemadega.

Lääne-Virumaa vabaühendusi oodatakse jätkuvalt programmiga liituma. Selleks tuleb võtta ühendust Helen Talalaevaga meiliaadressil helen@ngo.ee või telefonil 56499330.

Kogukonnapraktika programmi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.