Aeg külastada PÖFFi veebikino

Eeloleval nädalavahetusel tasub väisata PÖFFi veebikino, sest seal näidatakse kuni pühapäeva õhtuni valikut Haapsalu õudusfilmifestivali filmidest. Lisaks sellele on seal maikuu lõpuni valik Ukraina filme.

Margit Adorf

HÕFFi festivali menüüst saab vaadata näiteks Mart Sanderi värsket õudukat „Kuues saladus“, mis pälvis HÕFFi festivali publikupreemia. Lisaks on neli erinevat lühifilmide buketti ja üks briti õudukas.

Parimaks lühifilmiks valiti HÕFFil sel aastal samuti Eesti film, preemia pälvis „(Ära) vaata“. See on veebikinos Eesti lühifilmide seansi all. Mustvalges 15-minutilises õudusfilmis hakkab üksi elavale eakale naisele tunduma, et teda jälgitakse. Isegi tema lihane poeg ei suuda teda ümber veenda. Stsenaristiks Sven-Sander Paas, režissöör Kaspar Kosk. Midagi rohkemat ei pruugi kinopublik nende kohta veel teada, sest nad on alles filmitudengid. Igal juhul tasub need nimed meeles pidada ja võidupääsuke ära vaadata. Näitlejateks on filmis Laine Mägi, Ott Aardam ja Peep Kirsima.

Kui teid küll huvitab parim lühifilm, te tahaksite näha ka festivali peapreemia saanud filmi, aga ei raatsi raha mitme erineva buketi peale raisata, siis valige komplekt: „Méliès D’Argent lühifilmide võistlusprogramm“. Selles programmis on esimesena kohe eestlaste võidutöö ja teise filmina „Sõlm“, Hispaania režissööri Pablo Polledri düstoopiline lühianimafilm, mis pälvis festivali parima ulmefilmi auhinna Navigaator Pirx. Tegemist on ühiskonnakriitilise filmiga, mis kuulutab, et meie maailmas iga inimene aina kordab sama tegevust. Keda hakkab huvitama, see võib Youtubest ära vaadata ka Polledri esimese animafilmi „Corp“ (9 minutit). See on üleval režissööri enda kanalil, nii et pole vaja muretseda, et ma mingit piraatlust siin soovitaks. „Loop“ on sarnase käekirjaga film, aga kuna see veel sõidab mööda festivale ja on seega niiöelda levis, siis autor seda uuemat veel vabalt ei jaga. Aga igal juhul saate „Corp“i vaadates parema aimduse võidutööst kui „Loopi“ 28-sekundilisest treilerist.

Mart Sander on täielik õudusfilmifänn, ta on innukalt igal aastal HÕFFi publiku seas olnud juba aastaid ja väga võimalik, et sealt ta saigi ka tahtmise ise režissööriks hakata. Jah, ma räägin sellestsamast blondist edevast lokilambast – lauljast, muusikust ja saatejuhist. Filmitegijana ei ole ta tegelikult mingi amatöör, ta on lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakooli, ja seda mitte niisama, vaid tal on sealt doktorikraad. Sellest ei tasu muidugi ära ehmuda, et tema õudukad mingid akadeemilised kuivad painajad oleksid – tema õudusfilmiloomingus on hoogu ja lohakat elegantsi ja eelistatud ajaperiood on muidugi endiselt midagi sinna 1920-1940ndate vahemikku. „Kuues saladus“ on Sanderi neljas film, tegemist ei ole lühifilmiga, see on 90 minutit pikk lugu, mis on kergelt koomiline ja natuke hirmus krimi-jubelugu, mis on inspiratsiooni saanud Agatha Christie loomingust, aga ei ole kindlasti mingi odav koopia. On sarnasusi, aga siiski omanäoline lugu. Tutvustuseks kasutan PÖFFi ametlikku kirjeldust: süngel ööl kohtuvad selgeltnägija juures kaksteist näiliselt võõrast inimest, kellele hiromant lubab veel enne keskööd paljastada kolm sünget saladust. Publikupreemia on kvaliteedimärk omaette, tasub vaadata kindlasti. Kinodesse peaks see film jõudma sügisel, aga kes Haapsalus ei käinud ja sügiseni oodata ei malda, siis kuni 8. maini on see nähtaval PÖFFi veebikinos.

Kuni 9. mai keskööni on aga võimalik vaadata Briti kättemaksupõnevikku „Härg“, režissööriks-stsenaristiks Paul Andrew Williams, kes on olnud üsna edukas telerežissöör, kuid kuna tema kireks on luua madalaeelarvelisi B-kategooria õudukaid, siis laiema publiku ees ta vast väga tuntud ei ole. Küll aga on ta oma töödega noppinud erinevatel festivalidel nii nominatsioone kui preemiaid.

Näitlejate ansambel on „Bullis“ väga head, näiteks David Hayman teeb Normi osas väga hea rolli, peategelase Bulli rollis on Neil Maskell, kes on samuti vägagi veenev ja võiks vabalt mõne näitlejapreemiagi noppida, kui õudukafestivalidel selliseid jagataks. Filmi eelarveks on pisut üle poole miljoni euro, mis on üsna napp raha, praeguste eesti filmide eelarved on kõvasti suuremad, no näiteks „Tõde ja õigus“ vändati 2,5 miljoni euroga. Pool miljonit on filmi tegemiseks säästueelarve.

„Bull“ on väga jõhker film, ma alguses isegi kahtlesin, kas ma tahan seda näha, aga olles ära vaadanud, ei kahetse. Hirmsaks muudab filmi asjaolu, et see on väga eluline, niisugused asjad võivad vabalt juhtuda, see pole mingi utoopiline või muinasjutu valda kuuluv teema.

Norm on maffiamees, Bull tema väimees, kes Normile tüliks ja niisiis otsustab Norm ta kõrvaldada. Muidugi Bull ei sure, vaid ilmub lagedale ja hakkab kättemaksuks surma külvama. Verd pritsib, kannatust ja piina on kuhjaga, adrenaliin kerkib lakke. Kui soovite saada elamust kogu raha eest, siis valige just see film. Lastele see kindlasti vaatamiseks ei sobi! Filmil on eestikeelsed subtiitrid.

Pöffi veebikino leiate aadressilt: https://poff.elisastage.ee/poff

Kellel kodus Elisa teleteenus, siis sealtkaudu on HÕFFi filme samuti võimalik vaadata.