Eesti ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja. Piiritaja (ladina keeles Apus apus) kandis varem nime piirpääsuke. Esimene teadlane, kes aastal 1758 piiritajat kirjeldas, oli Carl Linne. Tollal paigutas
Eesti Maaülikool ja ajakiri Eesti Loodus teatavad, et alates 2026. aastast hakatakse Eestis esmakordselt valima aasta metsaputukat. Esimese aasta metsaputuka tiitli saab suur-haavasikk (Saperda carcharias), üks meie haavikutega
Eesti ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani. Kormoran ehk karbas (phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind. Mustja sulestikuga arhailise välimusega kormoran on peaaegu hane suurune,
Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke juhib tähelepanu, et looduses on alanud salatihooaeg: noored võilille- ja nurmenukulehed, karulaugud, naadid, kortslehed, peagi ka hõrgud tillukesed pärnalehed – kõigist neist saab
Teisipäeval, 26. aprillil, toimus ajaloolises Rakvere Elementaarkooli hoones, mida suurem osa linlastest tunneb Kunderi Seltsi majana, esimene loodusõhtu sarjast Loodusõhtud Rakveres. Esinejaks oli Mihkel Kangur – pikaaegne Tallinna
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel pühapäeval kõiki loodushuvilisi osalema linnuvaatluspäeval, et välja selgitada Eesti kõige linnurikkam linn. „Vaatlustega tasub alustada juba hommikul, sest siis on linnud kõige aktiivsemad
Aasta lind, loom, puu, aga ka näiteks aasta orhidee toovad mõne olendi suurema üldsuse teadvusesse. 2022. aasta linnuks on metskurvits, loomaks pruunkaru, puuks harilik pihlakas, orhideeks balti sõrmkäpp.
Hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast. Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes
