Eriolukorra ajal „tehakse ära“ teistmoodi

Tavapäraseid talguid tänavu kevadel pidada ei saa, kuid Teeme Ära meeskond pole käed rüpes istunud – möödunud nädalal toimus digitaalne maailmakoristuspäev ning Eestis on käimas maskide tegemise aktsioon.

Liisi Kanna

Traditsiooniline üle-eestiline talgupäev Teeme Ära toimub tavapäraselt maikuu esimesel laupäeval. Tänavu mõistagi seda korraldada ei saa, kuid kevadine aktsioon on siiski käima lükatud – eesmärgiks aidata kaasa koroonaviiruse leviku peatamisele.

Maskitalgud

Teeme Ära talgupäeva meeskond ootab ühinema algatusega „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, millega kutsutakse üles valmistama ja kandma riidemaske. Kodune maskitegu sai hoo sisse 20. aprillist ja kulmineerub homme ehk maikuu esimesel laupäeval. Oma maskiteost oodatakse märku andma veebilehel www.teemeara.ee. Eilse hommiku seisuga oli maskitalgute kaardile märgitud 172 maskide valmistamise paika ning 4050 õmmeldud maski.

Kodused maskiteod moodustavad kokku üle-eestilised maskitalgud, mille eesmärgiks on muuta isetehtud maskide kandmine inimestele omaseks, teadvustada õiget kandmist ning ühtlasi laiemalt maskikandmise vajalikkust avalikes siseruumides, et tõkestada viiruse edasist levikut. Maski valmistamise ja kandmise soovitused leiab samuti Teeme Ära kodulehelt.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et kuna kevad on tulnud tänavu kõigi jaoks täiesti teistmoodi, tulevad ka talgud sel kevadel teistmoodi. „Igakevadist traditsioonilist Teeme Ära talgupäeva ei saa eriolukorra tõttu korraldada, kuid me saame igaüks anda oma panuse viiruse edasise leviku peatamiseks, järgides kõiki vajalikke ohutusmeetmeid. Maskitalgud pakuvad ühe lisavõimaluse, millega igaüks saab näidata, et hoolib endast ja oma kogukonnast ning on valmis võtma vastutuse,“ rääkis Tüür.

Talgupäeva eestvedaja sõnul on inimesed hakanud eriolukorrast väsima ja kaotama valvsust, kuid ettevaatus on endiselt vajalik. „Viiruse leviku peatamine nüüd ja ka võimalike tulevaste uute lainete puhul saab toimuda ainult ühiselt pingutades, igaühe panusena. Meie sõnum on kõigile üks: teeme Eesti viirusest puhtaks!“ toonitas Tüür.

Digikoristus

Möödunud kolmapäeval korraldas aga Teeme Ära talgupäevast välja kasvanud eestlaste juhitav maailmakoristusvõrgustik digitaalse koristuspäeva, millega tähistati ka keskkonnaliikumise Earth Day juubelit.

„Me veedame eriolukorra tõttu palju aega oma koduseinte vahel. Ilmselt on paljud juba jõudnud läbi viia põhjaliku kodukoristuse, nüüd on aga aeg pöörata tähelepanu digitaalsele prügile,“ ütles Heidi Solba, keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World president ja võrgustiku juht.

„Inimesed ei pruugi endile teadvustadagi, kui palju digitaalne maailm loodust reostab ja keskkonda hävitab. Pea kõik tegevused internetis tõstavad meie süsinikujalajälge,“ märkis Anneli Ohvril, Let’s Do It World tegevjuht. Korraldajad tõid ka välja, et lisaks keskkonnamõju vähendamisele muutuvad digiseadmed puhastuse järel üldjuhul kiiremaks, mis säästab nende kasutaja aega ja närve.

Niisiis kutsuti kõiki üles leidma kas või pool tundi, et vaadata üle e-postkast, telefon ja arvuti ning kustutada kasutuks muutunud failid, korduvad või udused pildid, seisma jäänud rakendused ning programmid. Puhastatud andmete mahtu sai registreerida selleks loodud veebilehel. Ning registreerijaid olid rohkelt.

„Rõõm on teada anda, et esimene ülemaailmne digikoristuspäev äratas väga suurt tähelepanu, osalejaid oli 88 riigist, arvukamalt Indiast, Indoneesiast, Venemaalt, Türgist ja Süüriast, kokku üle 83 000,“ võttis tulemused kokku Let’s Do It World globaalne kommunikatsioonijuht Ingrid Nielsen.

„Digikoristuspäeval koristati ära esialgsetel andmetel 68 000 GB digiprügi, mis võrdud umbes 20 miljoni digifotoga. See number pole lõplik, sest suurima osalusarvuga riigis alles andmete kokkuarvutamine käib, ja mitmed riigid on otsustanud kampaaniaga edasi minna,“ jätkas ta.

„Huvi on olnud väga suur ja tagasiside julgustav, nii et kindlasti jätkame digiprügist aru saamise ning ka selle koristamisega. Kuna aga teema on väga kompleksne ja mitmetahuline, siis võtame hetkel aega veidi atra seada ning kaasame diskussiooni spetsialistid, et suudaksime ise teemast aru saada ja seda siis seletada nii, et see muutuks lõppkokkuvõtteks selgemaks kõigile digimaailma kasutajatele,“ lisas Nielsen tulevikku vaadates.