Hiidlaste üleskutsel lauldakse homme hümni Narvast kuni Otepääni
Eestit armsaks pidavad inimesed ühinevad kõikjal üle riigi hiidlaste üleskutsega, et laulda Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 13 oma kodukohas ühiselt Eesti hümni.
Narvas Raekoja ees laulavad ühiselt integratsiooni sihtasutuse Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Eesti selts, Narva Eesti gümnaasium ja Narva gümnaasium.
„See oli armas pakkumine ja mõjus nagu silla ehitamine, kui Antti Leigri kutsus ühiselt Eesti hümni laulma,“ rääkis Narva eesti keele õpetaja Pille Maffucci. „Tundsime, et kuigi Eesti paistab Narvas ja Hiiumaal väga erinev, oleme ühtsed ja koos laulmine liidab tugevalt.“
Kutset hümni koos laulmiseks levitati Narvas eesti keeles, siiski loodavad korraldajad, et venekeelsed narvalased löövad samuti kaasa.
Eesti lipu sünnikohas Otepääl koguneb rahvas hümni laulma kiriku ja Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. „Vaba riik on suur Jumala arm. Hoidkem oma riiki, püsigem vaimus tugevad ning kostku me laul palves taeva poole: Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa,“ lausus Otepää Maarja koguduse diakon Urmas Koorits.
Hiidlased kogunevad juba viiendat aastat laulma Reigi pastoraadi juurde, mis omab hümni sünnilooga lähedast seost. Reigi õpetaja Gustav Felix Rinne avaldas 1868. aastal Friedrich Paciuse viisile laulu „Hioma- ehk issamaa laul“. Samale viisile, millest kujunes ka Soome rahvushümn, kirjutas 1869. aastal ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnad.
„Pean tähelepanuväärseks, et Jannsen ja Rinne kirjutasid südant liigutavad sõnad samale viisile,“ selgitas Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. „Käisime kooriühingu kultuuriloolise rattaretkega suvel Reigi pastoraadi juures ning laulsime Rinne laulu Hiomast. Sellest jäi hea mälestus.“
Laulmisele kaasa löömisest saab teada anda Facebooki grupis „Eesti hümni sünnikoht kutsub – 24. veebruar 2024 – laulame koos Eesti hümni“, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hümni laulmisest kõikjalt üle Eesti.
„Võta sõbrad kaasa ja ühine lauluga oma kodukandi armsas kohas, olgu selleks kirik, rahvamaja, vabadussõja mälestusmärk, hiietamm või tuntud inimese mälestuspink,“ lisas hümni laulmise eestvedaja Antti Leigri.
Kuulutaja
