Kahevõistleja Kristjan Ilves jäi pronksmedalist 4,3 sekundi kaugusele

Läinud nädala pühapäeval lõppesid Sloveenias, Planicas, 23. veebruaril alanud põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Spordisõbrad nautisid ja elasid kaasa sportlaste ponnistustele murdmaaradadel ja hüppemägedel. Kui enamasti võidutsesid pea kõikidel aladel Norra koondislased, siis rõõmu valmistasid ka Rootsi naissuusatajad, Sloveenia mägikotkad ning põhjanaabrid soomlased, kelle meeskond 4×10 kilomeetri teatesõidus hõbemedaliga pärjati.

Eestlaste ainus medalilootus oli kahevõistleja Kristjan Ilves, kes 25. veebruaril saavutas normaalmäe võistlusel kuuenda koha. Ilvese senise karjääri parim tulemus küttis spordisõprade ootused kõrgeks 4. märtsi suure mäe võistluse eel.

Ilvesel läks hüppevoorus väga hästi. Ta lendas 48 mehe konkurentsis 139,5 meetrit, mis andis kolmanda tulemuse teiseks hüpanud jaapanlase Ryota Yamamoto (140 m) ja ülivõimsa norralase Jarl Magnus Riiberi järel, kelle hüppepikkuseks mõõdeti koguni 143,7 meetrit.

Peale hüppevõistlust rääkis Kristjan Ilves ERR-i spordiportaalile, et talle tuli suure üllatusena nii pikk hüpe, kuna treeningutel pole ta ligilähedaltki nii kaugele maandunud. „Seda hüpet oli endal ka pärast ilus vaadata ekraani peal,“ ütles ta. „Äge, et suudad ka enda peas paika panna, et võistlustel tuleb ennast kokku võtta, sest kui medal terendab, siis pingeid see maha ei võta.“

Ilvesele tähendas hüppemäe kolmas tulemus 10 kilomeetrisele murdmaarajale minnes 1,02 sekundilist kaotust Riiberile ja 26 sekundit Yamamotole. Ilvese taga alustasid võistlust 22 sekundit hiljem sakslane Julian Schmid, 24 sekundit hiljem austerlane Johannes Lamparter ja 31 sekundit hiljem norralane Jens Luraas Oftebro.

Riiberile võis juba enne suusarajale kihutamist MM-i neljanda kulla kaela riputada, kuna Norra supertäht oli eelnevalt võitnud kolm kõige kirkamat medalit nii normaalmäel, meeskonnavõistlusel kui ka segatiimivõistlusel. Kes aga võidab hõbeda ja pronksi, jäi lahtiseks viimaste kilomeetriteni.

Kristjan Ilves alustas suusasõitu kolmandalt positsioonilt, hakates hoogsalt jaapanlast jälitama. Kui 2,5 km oli sõidetud, püüdis ta Yamamoto kinni ning jätkas sõitu teisena.

See oli rõõmupidu Eesti spordisõpradele, kes sellest hetkest alates lootsid, et lõpuks ometi jõuab Eesti kahevõistleja taas kord tiitlivõistlustel medalile. Peale Allar Levandi 1988. aasta Calgary olümpiapronksi pole Eesti kahevõistlejad neljandast kohast kõrgemale tõusnud. Kahel korral on Levandi jäänud neljandaks, nii 1987. aasta MM-il Obersdorfis kui 1991. aastal Val di Fiemmes, ja Ago Markvardt 1997. aasta MM-il Trondheimis.

Lootus Eesti sportlase medalile ei kustunud ka siis, kui 10 kilomeetrisest distantsist oli läbitud 6,2, mil taganttulijad Ilvese kinni püüdsid ja seejärel hakkasid kuus meest finiši poole rühkima.

Kilomeeter enne lõppu läksid Lamparter ja Oftebro Ilvesest mööda. Kuigi Ilves üritas lõputõusul Lamparterit kinni püüda, pronksmedaliks sellest siiski ei piisanud.

Norralane Jarl Magnus Riiber võitis kindlalt kulla, edastades koondisekaaslast Jens Luraas Oftebrod enam kui minutiga. Pronksmedali noppis eelmise, Saksamaal Obersdorfis toimunud MM-i võitja austerlane Johannes Lamparter, kellele Kristjan Ilves kaotas 4,3 sekundiga.

Peale võistlust ei hoidnud Ilves tundeid vaka all: „Esimene emotsioon oli pettumus ja väike kripeldus jääb. Aga suutsin nii endale kui teistele närvikõdi tekitada.“ Ehk õnnestub Eesti tulevikulootusel kahe aasta pärast Norras, Trondheimis Eestile medal võita.

Planica MM-i kõige edukam riik oli Norra, kelle sportlased said kaksteist kulda, kümme hõbedat ja viis pronksi.

Rootsi teenis neli kulda, kolm hõbedat ja viis pronksi.

Saksamaa sai kolm kulda, kuus hõbedat ja kolm pronksi.

Korraldajamaa Sloveenia teenis kaks kulda ja ühe pronksi.

Ühe kulla said Poola, USA ja Kanada sportlased.

Kahevõistleja Jarl Magnus Riiber oli nelja kuldmedaliga Planica MM-i edukaim sportlane.

Murdmaasuusatajatest said norralased Simen Hegstad Krüger, Johannes Hösflot Kläbo ja Paal Golberg kolm kuldmedalit.

Naissuusahüppajatest sai kolm kulda sakslanna Katharina Althaus, kes oli parim naiste normaalmäel ning naiskonna- ja segavõistkonnavõistluses.

Soome sai ühe medali, mille teenis hõbedale jõudnud murdmaasuusatamise teatemeeskond, koosseisus Ristomatti Hakola, Iivo Niskanen, Perttu Hyvärinen ja Niko Anttola.

Ülle Kask

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga