Kontserdimaja projekt sai valmis

Möödunud reedel tutvustati Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja projekteerimise tulemust. Hoone on kavandatud ristkasutatav ning pakub klassikalise muusika esitamise kõrval võimalust nii rokk-kontserdi andmiseks, kunsti eksponeerimiseks kui tantsuproovide läbiviimiseks.

Liisi Kanna

„Midagi sellist nagu siin näete, saab see hoone kindlasti olema, kui valmis ehitatakse,“ juhatas Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami kontserdimaja projekti esitluse sisse. „Enam ei hakka me ruume ja seinu ümber tõstma. Projekt on minemas kohe ekspertiisi, nii nagu kõik seda liiki suuremad ettevõtmised. Samaaegselt selgub, kui palju kõik tegelikkuses maksma võib minna,“ sõnas Juhkami, täpsustades, et selle lõpliku projekti põhjal saab koostada täpse eelarve.

Kunagise arhitektuurikonkursi võidutöö üks autoritest, arhitekt Kristiina Aasvee rääkis, et uue hoone juurde kuulub ka selle esise väljaku ümberprojekteerimine ning selle alla on kavandatud ka 94 autokohaga parkla. Sellest tulenevalt on ka liiklust palju ümber planeeritud.

„Tänane ringristmik liigub ülesse põhja suunas ja läbivat liiklust üle väljaku enam ei ole. Parklasse sissesõit jääb Võimla tänavalt, kuidas Koidula tänava ühendus saab olema, selgub riigigümnaasiumi hoone arhitektuursest lahendusest. Kontserdimajja on peasissepääs väljakult, lisaks ka maa-alusest parklast,“ tutvustas arhitekt.

Projekti kohaselt rekonstrueeritakse ajalooline kirikuhoone algsesse arhitektuursesse vormi. „Rajatakse olude tõttu ehitamata jäänud tornikiivrid. Arhitektuurne taotlus oli selline, et juurdeehitatav maht oleks võimalikult eristuv aga ka mitte esile pürgiv,“ rääkis Aasvee.

Juurdeehitatav osa on peamiselt kahekorruseline, tagasiastuva teise korrusega, kuhu jääb kammersaal. Peasissepääs jääb uude ossa. Esimesele korrusele on planeeritud publiku hajumisalad ja sissepääs suurde kontserdisaali. Lisaks on seal eraldi suletava alaga galeriipind ning kohvik, mis jääb linna külastajatele avatuks ka ürituste välisel aja. Planeeringu kohaselt on kohvikul ka köök, seega oleks võimalus pakkuda seal kvaliteetset toitlustusteenust.

Kontserdisaal on rajatud nii, et seal oleks ennekõike ülihead võimalused klassikalist muusikat edasi anda, loodud on aga ka võimalused kohandada saal näiteks rokk-kontserdi või konverentsi pidamiseks. Kontserdisaali lava on võimalik tõsta erinevatele kõrgustele erinevates sekstioonides. Lava maksimummõõt on 10×10 meetrit. Rajatakse ka orel.

Saalis on kokku 477 istekohta, neist osad rõdudel, mis rekonstrueeritakse. Parterit saab nähtavuse parandamiseks veidi kaldu tõsta. Saali on võimalik kasutada ka täiesti horisontaalse põrandana.

Kammersaal mahutab 120 külastajat. Lisaks on hoonesse projekteeritud toetavaid saale.  „Juurdeehituses on tantsusaal, milles on võimalik 10 meetrise diameetriga ringi moodustada, mis on tantsijate vajaduse põhine,“ märkis Aasvee. „Lisaks on stuudioruum, kus saab teha kooriproove, aga ka lindistada.“

Samuti paiknevad harjutussaalid keldrikorrusel, kus asub ka külastajate garderoob ning riietusruumid esinejatele.

„Selle hoone kasutusfunktsionaalsus peaks olema hästi paindlik ja seal võiks olla küllaltki palju ristkasutust,“ võttis arhitekt hoone tutvustuse kokku.

Rakvere linnapea Marko Torn nentis, et ees ootab otsuste aeg. „Loodetavasti saab maikuu jooksul eelarve suurus meile teada ja lõpuks tuleb otsustada, kas sellise hoone ehitamine on linnale jõukohane, millisel ajal on jõukohane ja kas ning kui palju keskvalitsus on nõus õla alla panema,“ lausus linnapea projekti tuleviku kohta.

Projekti järgi hakkaks kontserdimaja välja nägema seesugune.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus