Kuidas lood spordist kujundavad Eesti filmimaastikku

Eesti filmitegijad on avastanud, et spordi draama on ka rahva draama – lühikesed ajalimiidid, selged panused ning surve all proovile pandud iseloomud. Väljakuäärsetest hüüetest kuni servieelse vaikuseni muudavad hiljutised filmid võistluse iseloomuks. Need filmid kannavad ajalugu edasi ilma hinnanguteta, sobitades põneva filmikunsti humaansete lugudega, mis levivad hästi.

Laiemal meelelahutuse maastikul leiab spordilugude mõjutusi mitmel pool, ka näiteks kasiino platvormidelt leitavatest mängudest, kust sport on tugevalt teemas. Kuidas on aga sport mõjutanud Eesti filmimaastikku nii rahastamise, loovtöö kui ka vaatajaskonna osas. Millised on legendid ja rallikiirusel dokumentaalfilmid?

Sport kohtub Eesti kinoga

Viimastel aastatel on spordidraamad liikunud suurema populaarsuse suunas. Korvpallifilm „Kalev“ (2022) kajastab hilist nõukogudeaegset meeskonda, kes on sunnitud poliitika, identiteedi ning vaenuliku õhkkonnaga teekonnal leidma võimaluse vastase võitmiseks. Selle edu näitas, et mäng võib kanda poliitilise ülemineku emotsionaalset raskust ilma filmi igavaks või liiga poliitiliseks muutmata. 

Biograafiline film kui identideeditöö

Umbes kümme aastat varem kujutas „Vehkleja“ (2015) treener Endel Nelise elu südametunnistuse loona. Haapsalus aset leidev film ei kujuta vehklemist mitte vaatemänguna, vaid moraalse praktikana, mis hõlmas distsipliini, vaoshoitust ning loomulikult julgust. Film pälvis ka suure tunnustuse jõudes Kuldgloobuse nominentide hulka. See aga tõestas, et väike isiklik spordilugu Eesti kohta saab maailma kinolinadel mängida.

Kiirus ja rahvuslik uhkus: Ott Tänak

Tarvo Möldri täispikk dokumentaalfilm Eesti WRC staarist Ott Tänakust muutis motospordi ürituskinoks. Umbes 10 päeva jooksul pärast esilinastust 2019. aasta aprillis ületas see 50 000 vaataja arvu, püstitades uue Eesti dokumentaalfilmi rekordi, ning hiljem saavutas see umbes 96 000 pileti, saavutades 2019. aasta kassas kõigi filmide peale kokku 7. koha.

Filmi produtseeris Sterotek Film ja hiljem linastus see rahvusvaheliselt Netikino ning teiste partnerite kaudu, tõestades, et sportlaste juhitud lood saavad rännata ka kinolinadel. Selle filmi edu põhjuseks on loomulikult ka rahva suur armastus Ott Tänaku kui sportlase vastu. Pärast seda filmi on Eesti spordikinos aga midagi enamat kui korvpall ja vehlemine. 

Mõju tööstusele: tootmine, partnerid, publik

Spordiprojektid on osutunud osavaks riigist väljaspool olevate partnerite ligimeelitamisel. Väljaspoolt tullakse ning tuuakse aga kaasa rahastust, filmide levitamist ning loomulikult ka oskusi. Eesti kohalikud rahalised toetused, vähemusrahvastele mõeldud toetused ning kogenud meeskonnas aitavad neil projektidel laieneda kohalikust eelarvest kaugemale. Sealjuures säilitades juured oma kodumaal. 

Näiteks, kui vehklemisdraama vajab ohutut kaskadööritööd või korvpallifilm vajab laiaulatuslikku rahvahulga koreograafiat, tõstavad ühisproduktsiooni raamistikud kõigi jaoks tehnilist baastaset.

Festivali nähtavus ja ekspordipotentsiaal

Auhindadega seotud jutud muudavad kohalikud teemad rahvusvahelisteks visiitkaartideks. Kalevi Oscari-esitlus ja filmi “Vehkleja” Kuldgloobuse tunnustus andsid ostjatele ja striimeritele teada, et Eesti spordilood levivad ning veelgi enam, loevad.

Näiteks “Ott Tänak – The Movie” toimis nagu üleriigiline esilinastus. Sellel oli suur kinonõudlus, mis aitas erinevatel platvormidel ja rahvusvahelistel partneritel tähelepanu saada. Selline spordisündmuste dokumentaalide hoog annab tulevastele filmidele kiiremad partnerite leidmise eeldused.

Kunsti- ja peavoolufilmide ühendamine

Spordifilmid võivad meelitada ligi vaatajaid, kes tavaliselt kodumaist kino ei vaata. Äratuntavad meeskonnad, reeglid ja areenid vähendavad turunduslikku hõõrdumist, samas kui tegelaskujudel põhinevad stsenaariumid rahuldavad filmifänne. Turul, kus külastatavus on alates 2019. aastast kõikunud, on see koosmõju strateegiline. See laiendab haaret, kahjustamata autori häält.

Esteetika ja meisterlikkus: mängu filmimine, rahvahulga tunnetamine

Väljakudja rahvahulga heli asetavad vaatajad väljakule; vehklemises jutustavad lähivõtted hingamisest, jalatööst ning teralöögist paralleelse loo vaoshoitusest ning plahvatusest. Hästi tehtud teosest saab sisemine sügav tunne ning vaataja tunneb seda, mida tegelane tunneb täpselt sel hetkel, kui otsus langetatakse.

Ajastu detailid ja kohatunnetus

Vormid, punktitabelid, saalid ja linnatekstuurid kannavad ajaloolist teavet ilm, et midagi ütlema peaks. 1950. aastate Haapsalu või hilise Nõukogude areenide taasloomine püüab emotsiooni kinni iga detailiga. Sealjuures detail ei ole dekoratsioon, vaid see on justkui kirjutamata leping vaatajatega, et see maailm on elatud ning tunnetatav.

Muusika, vaikus ja möirgamine

Heli osas tekitavad näiteks tossud puul, kohtuniku vile, vaikus enne servi, ausat pinget. Hõrk helirepertuaar jätab oma teema pöördepunktideks. Esialgu maandub filmis see üks tähtis vihje, mis kolmanda vaatuse lõpus saab suurema hoo sisse. Kriitikud tõstsid esile Kalevi võimet manada esile õigeaegseid moodsaid kajasid, mis tuletavad meelde, et heli ja pilt võivad muuta ajaloo justkui kohalolevaks.

Tulemustabelist kaugemale: kultuur, eetika ja pärand

Klubidest ja föderatsioonidest saavad institutsioonide asendajad; treenerid kehastavad sageli inimlikku autoriteeti. Stsenaariumid panevad aususe proovile tulemuse suhtes: mis siis, kui „võitmine” ja „õigesti tegutsemine” lähevad lahku? Spordikino laseb Eestil väärtuste üle vaielda ilma, et peaks seda kõike ülikooli leongusaalis rääkima.

Kangelased kontrolli all

Rahvuskangelased kutsuvad esile imetlust ja uhkust. Näiteks on meistersuusatajatega seotud avalikud lood arenenud uue teabe ja vaatenurkade pinnale kerkimise käigus. See on evolutsioon, mida filmid suudavad väga hästi jäädvustada. Imetluse ja kahtluse samas raamis hoidmine vähendab aga arvamusi ning muudab vestluse küpsemaks.

Tõrviku edasi andmine

Veteranid kujundavad juunioreid, kogukonnad kujundavad meeskondi. Need teemad läbivad Eesti sporti ja sellega seonduvaid filme. See muster kutsub üles inimesi üles ka väljaspool kinolina. Sinna hulka kuuluvad näiteks erinevad etendused, klubide partnerlussuhted ning loomulikult filmidele järgnevad intervjuud asjaosalistega.

Pilk tulevikku: miks spordilood on Eesti filmis olulised

Eesti filmitegijad on näidanud, kuidas sport muudab ajaloo inimlikuks draamaks. Sportlased ei ole ainult kangelased, vaid teiselt poolt ka täiesti tavalised inimesed koos kõikide inimlike probleemidega. Moraalsed panused filmis “Vehkelja”, riietusruumi räpasus “Kalevis” või “Ott Tänak: The Movie” rekordilised energiad ning pinge – need kõik on head näited inimlikkusest.

Igal juhul jätkab Eesti tulemuste saavutamist nii spordisaali kui ka suurel ekraanil.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!