Matkeõppus Terav Ora 26 möödus edukalt

Kaitseväe akadeemia (KVA) matkekeskus toetab kõiki analoogseid õppusi parima riist- ja tarkvaraga. Tänavu toodi tehnika Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevatesse ning kogu õppus Terav Ora toimus füüsiliselt mitmes kohas korraga. Foto: Kaitseliit

13.–15. veebruaril toimus Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas matkeõppus Terav Ora 26, mis on ringkonna staapide ja allüksuste väljaõppetsükli oluline osa.

„Tänavusel juhtimispunkti õppusel oli põhirõhk tagalaala operatsioonidel, kust saadud kogemus aitab meil edaspidi paremini sidustada ringkonna malevate staapide, partnerorganisatsioonide ja kolmandat korda õppusest osavõtnud ringkonnaga liidendatud reservväelaste ehk ussisõdalaste omavahelist koostööd,“ ütles Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Värk.

„Õppuse eelselt korraldasime väljaõppe ka meie ringkonnaga liidendatud reservväelastele ehk ussisõdalastele. Õppuse käigus parendasime oma koordinatsioonitegevusi diviisi, politsei- ja piirvalveameti Ida prefektuuri ning päästeameti vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et läks hästi, õpitud sai palju ja õpituvastusi oli samuti mitmeid, mis on aluseks meie järgmistele väljaõppe tegevustele,“ ütles kolonelleitnant Värk.
Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad peavad simulatsiooniõpet vajalikuks, kuna see annab hea lisavõimaluse, kuidas väliõppuste raames püstitatud ülesandeid tõhusamalt täita. Õppusest Ussisõnad 2023 ringkonnaga liidendatud reservväelased ehk ussisõdalased, peavad matkeõppust heaks täienduseks muudele väljaõppetegevustele, et oma teadmisi täiendada.

„Õppus üldjoontes läks väga hästi, kuna sai harjutatud neid teemasid, mida oleme varasemalt õppinud teoorias, alates käsu saamisest kuni käsu andmiseni. Koostöö teiste rühmaülematega oli väga hea ja kindlasti on mida kaasa võtta ja edasi teha maastikuõppustel,“ ütles rühmaülem, vanemseersant Janek Laaneväli.

„Esimene kord nõudis palju harjumist. Seekord on koostöö mängujuhtide ja õppusest osavõtjatega palju parem. Kuna osalen õppusel teist korda, siis situatsioonilahendamine on palju realistlikum kui eelmine kord ja lõppresultaat paberil on tasemel, mis mind ennast rahuldab rohkem. Seega, harjutamine teeb meistriks.“

Õppusest Terav Ora võtavad alati osa ka noorkotkad ja kodutütred, kelle jaoks on see põnev väljakutse operaatorina allüksuste ülemaid toetada. Viru ringkonna kodutütar Arelle Reigo, kes osales õppusel Terav Ora juba kolmas kord, leiab alati midagi uut, mida õppida. „Õppusel läks väga hästi. Õppisin paremini kasutama arvutit ja seda, kuidas erinevaid üksusi simulatsioonis liigutada. Igal aastal olen olnud erinevate üksuste juures. Positiivne on ka omavaheline koostöö, kuna üksteist võetakse kuulda,“ ütles Arelle Reigo.

Ka Selina Suurmaa osales õppusel Terav Ora juba mitmes kord ja temagi jaoks õppimist jagub: „See aitab aru saada, kuidas päris elus asjad toimivad. Näiteks evakuatsiooni puhul – arvuti taga mõtled küll, et see kestab vähe aega, aga reaalsuses võib see võtta päevi.“

Helis Poolametsa arvates võivad läbi televiisori uudiste asjad lihtsana tunduda: „Õppusel, kui ise pead näiteks planeerima politsei liikumist, siis on vaja palju rohkem detailidesse süveneda.“

Kaitseväe akadeemia (KVA) matkekeskus toetab kõiki analoogseid õppusi parima riist- ja tarkvaraga. Tänavu toodi tehnika Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevatesse ning kogu õppus Terav Ora toimus füüsiliselt mitmes kohas korraga.

Õppusest Terav Ora 26 võtsid osa kõikide Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna, Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru maleva sõjaaja staabid koos oma erinevate allüksustega, malevate evakuatsioonirühmade ning õppusest Ussisõnad ringkonnaga liidendatud reservväelastega. Lisaks osalesid õppusel ka Kaitseliidu peastaabi ja diviisi, kaitseväe akadeemia, politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri ning päästeameti esindajad. Arvult seitsmendal õppusel Terav Ora osales tänavu ligi 280 inimest.

Kuulutaja

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga