Võimalusi koroonaviiruse vastu vaktsineerimiseks jagub

Enamikes maakondades on vähemalt ühe COVID-19 vastase doosiga vaktsineeritud üle 60% täiskasvanutest. Rakvere haigla vaktsineerimiskabineti üks vaktsineerijatest, ämmaemand Piret Pärs tõdeb, et kui vaktsineerimisvõimalus on inimesele mugav, tullakse hea meelega.

Katrin Uuspõld

Rakvere haigla poolt olite sel nädalal esimest korda ilma eelneva registreerimiseta vaktsineerimas soovijaid paari tunni jooksul Rakvere kesklinnas Tsentrumis. Kuidas huvi oli?

Paljud olid kohal juba enne õiget aega, kõik läks väga sujuvalt ja kes tulid, olid rõõmsad selle võimaluse üle. Näeme kogu riigis, et inimesed on valmis tulema vaktsineerima, kui see võimalus on neile lähedal. Haigla linnaservas ei ole paljudele mugav koht.

Ometi on maakonna vaktsineerimiskeskus just haiglas ja siin usinalt ka vaktsineeritakse.

Eelregistreerimisega oleme me vaktsineerinud kevadest saadik ja nüüd paar nädalat oleme teinud seda nii eelregistreerimisega kui ilma. Nii et võib tulla kohale ja võib juhtuda, et saab kohe või tuleb viis minutit oodata.

Lisaks on võimalik etteregistreerimisel end vaktsineerida näiteks Põhjakeskuse apteegis, jooksvalt on mitmeid võimalusi etteregistreerimata vaktsineerimiseks mitmel pool. Mõistlik on küsida täpset infot üle-eestiliselt infotelefonilt 1247.

Milline tagasiside on olnud inimestelt, kes ei soovi end koroonaviiruse vastu vaktsineerida?

Inimesed arvavad, et haigused neid ei puuduta. Olles noor terve inimene, kipume me unustama, milleks on vaktsineerimine loodud. See on loodud ennetamaks raskeid nakkushaigusi, raskeid haigusjuhte.

Vahel tuletan inimestele meelde, et me oleme lastena vaktsineeritud, enamik meist on lasknud oma lapsi vaktsineerida, just selleks, et neid kaitsta. Praegu on COVID-19 see uus raske nakkushaigus, mille vastu vaktsineerida.

Me juba enam ei mäleta, mis on rasked haigused. Tuletan vahest inimestele meelde näidet, et kui „Tões ja õiguses“ viidi perede kaupa lapsi surnuaeda, siis see haigus, millesse lapsed surid, oli difteeria. Meie emad ja vanaemad ei ole sellesse surnud, sest nad olid vaktsineeritud.

Mida ütlete inimesele, kes on hea tervise juures ja arvab, et ta ei vaja kaitsepookimist?

Me elame ühiskonnas ja et ühiskond saaks toimida, tuleb raskete haiguste vastu vaktsineerida. Kui me teoreetiliselt võime selle haiguse ise kergesti läbi põdeda, siis ometi võime viiruse edasi anda nõrgema tervisega inimestele, kel ei pruugi nii hästi minna.

Selgitage lihtsalt vaktsineerimisprotsessi.

Vaktsiin hakkab tootma meie organismis antikehasid ja kokku puutudes haigustekitajaga on valmis nendega võitlema, nii et haigust ei teki või tekib kerge haigusvorm.

Praegu on Eestis mitmeid vaktsiine, inimesel võib tekkida küsimus: milline neist just minule kõige parem on?

Kõik Eesti turul olevad vaktsiinid on tõhusad, ennetamaks raskeid haigusjuhte. Kui inimene tahab saada kaitset ühe doosiga, saab ta valida Jansseni vaktsiini, mis on sobilik alates 18. eluaastast. Kahe doosiga Pfizer-BioNTechi vaktsiin Comirnaty sobib kõikidele, nii noortele kui vanematele ja alates 12. eluaastast, samamoodi Moderna arendatud vaktsiin Spikevax. Nüüdseks on selgeks saanud, et Astra Zeneca vaktsiin Vaxzevria sobib paremini üle 60aastastele.

Toimemehhanism on vaktsiinidel veidi erinev, kuid tavainimene ei pea seda peensusteni teadma – lendama minnes usaldan mina nii lennukit kui pilooti ja nii usaldan ka kõiki vaktsiinifirmasid ja teadlasi.

Paljud pelgavad vaktsineerimist kõrvalmõjude tõttu. Millised on neist levinumad?

Õnneks on nii, et leebemad kõrvalmõjud esinevad sagedamini ja keerulisemad harvemini. Ootuspärane on see, et süstekoht on valulik, sageli ka kaenlaalused lümfisõlmed, samuti võib olla unisust ja uimasust, peavalu. Aga need kõrvaltoimed mööduvad ühe-kahe päevaga. Haigekstegevat toimet on üliharva.

Infolehelt võib lugeda ka karmimaid asju, näiteks ühe näopoole halvatus. Inimene võib ju mõelda, et äkki olen mina see üks miljonist, kellega nii juhtub?

Kui tunnete, et midagi erineb tavapärasest terviseolukorrast, siis tuleb alati võtta ühendust perearstiga või EMOsse pöörduda.

Kas Teie praktikas on olnud ka keerulisemaid juhtumeid?

Noorematel inimestel näiteks minestamine, mis on sageli psühhoemotsionaalne. Pärast vaktsineerimist palutakse inimestel 15 minutit istuda ja oodata, et kui kedagi peaks tabama äge allergiline reaktsioon, siis saaksime aidata. Need on üliharuldased juhtumid, üks miljonist, ja seda ei ole minul ette tulnud.

Rakvere haiglas toimub vaktsineerimine erakorralise meditsiiniosakonna kõrval, et vajadusel saaks kohest abi. Kui keegi tuleb ja arvab, et on väga haige või mures vaktsineerimise pärast, siis oleme teinud erandkorras ka EMOs vaktsineerimist, et seisund oleks jälgitud ja ta tunneks end turvaliselt. Kui käime väljas vaktsineerimas, on meil kaasas esmaabikohver. Vahest vajatakse rahustit, vahest kergemat allergiarohtu.

Süst ei muuda inimest kohe haiguse vastu kaitstuks see võtab aega.

Esmane haigusekaitse tekib kahe nädalaga, edasi antikehade tootmine jätkub. Kahedoosilistel vaktsiinidel teine doos kinnitab, tugevdab ja pikendab haigusekaitset.

Kas Covid-19 vastu vaktsineeritud inimene võib olla ise viiruse edasikandja?

Jah, võib. Võib ka haigestuda, aga kergemalt. Ja vaktsineeritute peal levib haigus kordi vähem, sest kui nad ei ole ise haigestunud, ei köhi, siis ei eritu ka viiruseosad, mis levivad piisknakkusega haigel ja köhival inimesel.

Ämmaemandana soovitate vaktsineerida end ka rasedatel?

Koroonavaktsiini tüüp on selline, millega võib rasedat vaktsineerida ja see on soovitatav. Aga ma mõistan, kui rase ei soovi end vaktsineerida, aga seda enam peaksid tegema seda tema lähedased, et hoida rasedat. Paraku näen ülipalju noori mehi, kelle kaaslane on lapseootel ja kes end ei vaktsineeri. See on minu jaoks palju suurem ohukoht kui vaktsineerimata rase.

Mida vaktsineerijana olete kogenud?

Kui kevadel alustasime vanemate inimeste ja riskigruppide vaktsineerimist, siis oli inimestel väga palju kergendust ja tänutunnet, et saadakse end kaitsta ja oma lähedastega kohtuda.

Oleme kogenud ka seda, et noored inimesed kardavad süsti kui sellist, aga süstijärgselt on rõõm suur, et ei olnudki valus.

Ja kui kolleegid nägid COVID-19 osakonnas selle haiguse rasket poolt, siis tahaks väga, et saaksime seda vaktsineerimise abil vältida.

Info:

Rakvere haigla vaktsineerimiskabinet on avatud E-L kl 8-16

Üle-eestiline vaktsineerimise infotelefon on 1247, kus saab end ka registreerida.

Infot leiab veebileht vaktsineeri.ee

Piret Pärs on kevadest saadik vaktsineerinud COVID-19 viiruse vastu inimesi Rakvere haiglas. Foto: Katrin Uuspõld