„Kärbeste jumal“ – mõtlemapanev suvesari

BBC toodetud minisari „Kärbeste jumal“ paneb vaataja emotsioonid tugevalt proovile. Mujal maailmas saab seda vaadata Netflixis, kuid meil Eestis näitab seda Telia kanal Inspira+, kus sari on vaadatav eestikeelsete subtiitritega.

Sari on valminud käesoleva aasta maikuus ning juba nomineeritud ka mitmele televisiooni Emmy preemiale (neid jagatakse tänavu 15. septembril). Emmydel on küll kategooriaks helikujundus, kuid näitlejatest on Gothami teleauhindadel nominatsiooni saanud ka Põssa rolli näitleja David McKenna.

Tegemist on neljaosalise üsna raskemeelse sarjaga, mille sündmuste vaatamine paneb empaatilise inimese tunded tugevalt proovile. Nii et tegemist ei ole sarjaga, mille ühe õhtuga alla neelaks, pigem võtke see aeg ja vaadake jaokaupa. Soovitatav, et enne olete juba lugenud raamatut, kuid võib ka vastupidi.

Emotsionaalne laeng

Sari ei ole päris täpselt romaani järgiv, siin on sündmused rohkem killustatud, kuid filosoofilisest mõttest olulisem ongi just emotsionaalne laeng. Eriti esimene osa kulgeb alguses väga aeglaselt, palju on mõtlikke tummstseene, kus taustaks kurblik orkestrimuusika, samas on seda nii täpselt timmitud, nii et ka kärsitum vaataja suudab vast siiski keskenduda ja aeglase tempoga hakkama saada.

Kui mingil põhjusel olete proovinud, kuid katki jätnud, siis soovitan siiski uuele katsele minna, sest alates teisest osast läheb veidi hoogsamaks, paraku ka jõhkramaks ja painavamaks.

Filmi taustast

„Kärbeste jumal“ on Suurbritannia kirjaniku William Goldingu debüütromaan, mis ilmus 1954. aastal. Idee ei olnud originaalne, see on tegelikult Šoti kirjaniku R. M. Ballantyne sada aastat varem (1857) ilmunud noorteromaani „Korallsaar“ edasiarendus. „Korallsaar“ on kirjandusloos märkimisväärne seetõttu, et tegemist on ühe esimese sellise noortele suunatud teosega, kus kõik peategelased on ka ise noored.

Ballantyne´i romaanis satuvad kolm poissi pärast laevaõnnetust üksikule saarele, romaani üheks põhisuunana rõhutatakse kristluse olulisust ja tugeva juhi olemasol tähtsust. Golding aga pidas seda teost ebarealistlikuks ja mõtles, et kui kirjutada noorteromaani, siis peaks see ikka olema selline, et lastest peategelased käituvad kriisiolukorras nagu lapsed, mitte nagu väikesed täiskasvanud.

Nii sündiski „Kärbeste jumal“, mis jutustab loo lennuõnnetuse läbi teinud poistest, kes peavad üksikul troopilisel saarel kuidagi ilma ühegi täiskasvanu juuresolekuta ellu jääma. Osad saavad muidugi ka hukka, nii õnnetuse kui teiste laste käe läbi. Kesksel kohal on ka siin võimuvõitlus, aga samuti hirmud, hirmu ees silmade sulgemine, riskimine, lootus, äng ja teadmatus.

Romaan ei vallutanud pärast ilmumist sugugi tuhandete südameid, kuid ajapikku selle mõju kasvas ja see on aastakümneid olnud mitmete riikide koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Praegu peetakse seda kaasaja saja parima romaani sekka kuuluvaks teoseks. Mõistagi on see korduvalt ilmunud ka eesti keeles ja vaesed eesti koolilapsed peavad seda lugema. Nii pidin minagi – noorena mulle see romaan üldse ei meeldinud, sest on nii raskemeelne ja ränk. Väga keeruline on teost pidada noortele sobivaks romaaniks, pigem on see ikkagi rohkem täiskasvanute lektüür. Nõustun, et ilmselt Golding tabas hästi seda, mis päriselt juhtub siis, kui kari eri vanuses alaealisi lapsi kuskil mõneks kuuks üksikule saarele satuvad. Selleks, et grupis tekiks kaos, ei kulu üldse palju aega – seda ka täiskasvanute seas.

Elu ja surma võitlus

Sarjas on neli osa, mis on jaotatud poiste järgi. Portreteeritakse Põssat, Jacki, Simonit ja Ralphi. Igale portreteeritavale saab positiivselt kaasa elada, kuigi poiste omavahelised suhted ei ole alati just leebed ja sõbralikud.

Sarja autorid püüavad näidata ka nende osaliste peidus poolt, kes muidu ehk pinnapealselt lähenedes liiga kalgi mulje jätaksid. Ma ütleks, et sari on mõnevõrra leebem vaatamine kui oli romaani lugeda. Visuaali poole pealt siiski ei hellitata, on ikka verd ja tõuke ja surma ja toorest mudas roomamist, kunstipärasust ja poiste hullumeelsust. See on kahtlemata sõjafilm, jutustus võitlusest elu ja surma peale. Sarja loojaks on Jack Thorne, sama mees, kes oli ka eelmisel aastal laineid löönud Netflixi sarja „Adolecence“ („Teismeiga“) taga. Kes ei pelga end kaunil suvel raske teemaga koormata, sellele soovitan, väärt vaatamine. Kes aga ei ole romaani lugenud, siis see on eestikeelsena ka praegu raamatupoes täiesti saadaval, kirjastus Tänapäev andis viimase kordustrüki välja alles eelmisel aastal.

Margit Adorf