„Leselaht“ ja teised Emmyd

15. septembril jagati USAs, Los Angeleses, olulisemaid telesaadete ja sarjade preemiaid Emmy. Paljusid pärjatud sarju on võimalik vaadata ka Eestis.

Margit Adorf

„Leselaht“ ehk „Widows Bay“ on sari, mille žürii lausa üle kuldas -14 Emmy preemiat. Sarja on võimalik vaadata AppleTV voogedastusplatvormil ka eestikeelsete subtiitritega.

„Leselaht“ on õuduskomöödia, sedalaadi sari, kus vaataja küll aimab, et midagi ähvardavat on õhus, aga samas otseselt mingeid kolle, kummitusi või muud verdtarretavat nagu ei näidatagi, vähemalt mitte enne finaali. Enne seda on vaid kuulujutud ja kahtlused.

Widows Bay on kohanimi, väike saareke, kuhu kõik kaasaja mugavused ei ole veel jõudnud, elu kulgeb aeglasemas tempos, kõik on looduspuhas ja rustikaalne. Saarekest külastab ajalehe New York Times reporter, kes kirjutab kiitva artikli ning nüüd peavad saare elanikud veel enam kuulama linnapea lugusid sellest, kuidas kohe-kohe hakkab elu pulbitsema, turistide vool suureneb ja kõik muutub paremaks.

Saare peamine probleem on selles, et mitte keegi, kes seal on sündinud, ei saa saarelt lahkuda. Mõned usuvad seda, teised mitte, kuid näib, et ega kohalikud väga proovida ei taha, kas see ikka tõele vastab. Legend räägib, et saare rajaja on teinud lepingu saatana endaga…

Kümneosalisel sarjal on kuus režissööri ja üheksa stsenaristi, see tähendab, et vaid üks stsenarist (Katie Dipp) on kirjutanud sarjale kaks osa (avaosa ja viimane osa). On märkimisväärne, et sari võitis preemia parima stsenaariumi ning režii eest. Lisaks võitis see parima komöödiasarja preemia ja kamaluga erinevaid näitlejapreemiaid. Oodata on ka teist hooaega, mille filmimisega peaks töö algama järgmise aasta märtsis, vaatajate ette jõuab teine hooaeg prognoositavalt alles 2028. aastal.

Pärjatud ulmesari

Apple TV pealt saab vaadata ka kuus Emmyt teeninud ulmesarja „Pluribus“, millest juba kirjutasin eelmisel hooajal. Seal võitis muuhulgas parima naisnäitleja preemia peaosaline Rhea Seehorn, Vince Gilligan sai parima stsenaariumi auhinna draama kategoorias.

Sarjas kujutatakse apokalüptilist sündmust, mille käigus inimkonna vallutab mingi ulmeline kosmosest saabunud koodiga inimeste endi loodud viirus, mis muudab indiviidid ühiskonnas üheks suureks õnnelikuks kärgajuks. Vaid mõned üksikud on selle suhtes immuunsed, sealhulgas peaosaline Carol Sturka, kes ei taha kuuldagi sellest, et ka teda viirusega nakatataks. Probleem on aga selles, et kärgaju on loodud täitma käskija kõik soovid ning Carol on oma immuunsuse tõttu käskija positsioonis. Siit tekib palju erinevaid absurdikomöödia olukordi. Ka „Pluribuse“ sari saab teise hooaja, kuid sedagi tuleb oodata vähemalt aastani 2028.

Parim draamasari

HBO Max paketi tellijad saavad vaadata parima draamasarja kategooria võitnud haiglasarja „The Pitt“. Sari võitis samuti kuus erinevat Emmyt. Sarja saab vaadata eestikeelsete subtiitritega näiteks Telia kaudu tellides. „The Pitt“ alustas esimese hooajaga eelmisel aastal, tänaseks on eetris olnud kaks hooaega ja kolmas peaks vaatajate ette jõudma 2027. aasta jaanuaris.

Sarja tegevustik toimub Pittsburghi haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kus meditsiinitöötajad peavad pidevalt lahendama erinevaid kriisiolukordi. Kui teile haiglasarjad üldiselt meeldivad, siis on kindlasti ka see kaasahaarav ja elamusi pakkuv.

Vaatamist väärt krimisari

Netflixi pealt on võimalik vaadata sarja „The Beast in Me“ („Koletis minu sees“), mis on krimisari psühhopaadist. Paraku Netflixis ei saa valida eestikeelset tõlget. Sari võitis parima stsenaariumi piiratud sarja (pole loota uusi hooaegu) kategoorias ning parima meespeaosalise preemia (Matthew Rhys), lisaks parima muusika preemia (Sean Callery ja Sara Barone). Eraldi märkimist väärib siinkohal Matthew Rhys, kes on üks peaosalistest ka kõige rohkem preemiaid noppinud „Leselahe“ sarjas, kus ta samuti sai parima meesosalise preemia (töö erinevates žanrites).

„The Beast in Me“ jutustab loo edukast kirjanikust, kes on pärast oma poja traagilist hukkumist loomingulises kriisis. Tema abielu on purunenud ja ta ei suuda kuidagi leinast üle saada. Ta elab üksi lagunevas maarajoonide villas, kuni talle kolib naabriks kurikuulus rikkur, keda mõned aastad tagasi süüdistati oma naise mõrvas. Ametlikuks versiooniks oli enesetapp, kuid avalikkus ei uskunud seda. Nüüd saabub leinavale emale võimalus kirjutada oletatavast mõrvarist raamat. Kassi ja hiire mängus jääb ta peaaegu kaotajaks. Tegemist on huvitava looga ja psühhopaati kehastav Rhys teeb seal tõesti hea töö, tasub vaadata kasvõi ainult selle nimel.

Kui teid huvitab, siis nii Netflixis kui ka Apple TV-s on Emmyde preemiad eraldi esile toodud, toksige otsingusse „Emmy“ ja leiate selle alapealkirja alla grupeeritud sarjad. Kõiki siin kajastada ei jõua, tõin esile need, mida isiklikult vaadata soovitan.