Šoti hip-hop film suurest unistusest

„California skeemitamine“ on šoti näitleja James McAvoy debüütfilm, mis esilinastus eelmisel aastal Toronto filmifestivalil ja mida ka meie oma PÖFFil korra näha sai. Suurema publiku ette jõudis film selle aasta kevadel Inglismaal ja nüüd jõuab lugu ringiga meiegi kinolevisse.
Margit Adorf
Tegemist on tõsielu ainetel juhtunud loo mängufilmi versiooniga, üks päris tegelastest, Gavin Bain, kirjutas nende loost ka filmiga samanimelise raamatu (2010), hiljem ilmus sellest kordustrükk pealkirjaga „Straight Outta Scotland“(2013). Keda raamat huvitab, siis seda saab osta Rahva Raamatu e-poe kaudu ingliskeelsena. Ühtlasi on bändist valminud dokumentaalfilm „The Great Hip Hop Hoax” (2013), selle vaatamiseks peaksite üles otsima dokfilmide platformi docsville.com.
Väike vale
Lugu oli siis selline, et kaks Šotimaa väikelinna Dundee noormeest, Gavin Bain ja Billy Boyd, olid nullindate alguses suured hip-hopi fännid ja neil oli ka oma kahemehebänd Proclaimer. Kahjuks on Inglismaal seis selline, et ega šoti bändid väga läbi ei löö, eriti, kui muusika on tugeva šoti aktsendiga.
Pärast põrumist Londoni katsetel otsustas Gavin, et kuulajale tuleb anda seda, mida nad kuulata tahavad. Kuna tema arvates oli probleemiks nende päritolu, mitte see, et nende muusika olnuks halb, siis lepiti kokku, et edaspidi nad räpivad nagu ameeriklased, lihvivad oma šoti aktsendi maha ja räägivad kõigile, et nad on hoopis USAst, Californiast.
Poiste üllatuseks läks see skeem ludinal läbi, nad said oma suhteliselt süütu vale abil plaadilepingu, avaldasid singli, mis sai kiirelt populaarseks, said käia MTV-s esinemas. Õigupoolest nad mõtlesid, et tulevad tõega lagedale siis, kui kuulsus käes.
Filmis duo albumi avaldamiseni ei jõua, päris elus avaldati Sony Musicu alt mitu singlit ja jõuti salvestada albumi materjal, mis hiljem ka ilmus. Silibil N’ Brains oli aktiivne aastail 1998-2005, mil lõpuks nende skeem paljastus. Bändi muusikat saab kuulata nii Bandcampi kui Spotify kaudu tänagi.
Muusikalises plaanis mingit hämamist ei toimunud, Silibil N’ Brains ei olnud nagu Milli Vanilli, et lauljateks või laululoojateks olnuks keegi teine. Poisid kirjutasid oma lood ise ja ka esitasid neid ise, valetati vaid selle kohta, kust nad pärit olid. Loll temp, aga eks selles ole ju oma traagika, šotlaste üle visatakse nende aktsendi üle nalja ja neil võibki olla reaalselt palju raskem just oma rahvusliku identiteediga läbi lüüa.
Näitlejast režissöör
Ka näitlejast režissöör James McAvoy on ju tegelikult sama taktikat kasutanud, mitte küll valetanud oma päritolu kohta, vaid ega ta seal suurtes Hollywoodi filmides ei ole alati olnud oma šotipärase hääldusega. Väga hea näitlejatöö teeb ta filmis „Split“ („Lõhenenud“, 2016), kus ta mängib lõhenenud isiksusega mõrtsukat, kelle käest pääseb noor tüdruk Casey (Anya Taylor-Joy) tänu sellele, et sõbruneb skisofreeniku mittekriminaalse minaga. Telia laenutuses on see film olemas, soovitan vaadata.
McAvoy režissööridebüüt hip-hop bändist pole paha, korralikult vändatud film, kuid tõenäoliselt kõnetab see siiski rohkem vaid neid inimesi, kes on ise sellest muusikastiilist huvitatud või mäletavad selle bändi skandaali. „California skeemitamine“ on hoogne noortefilm, mis räägib sellest, et unistada tuleb suurelt, kuid konkureerima peaks ausalt ja pärast esimest takistust teel ei peaks kohe alla andma. Tuleb püksipõlved puhtaks pühkida ja uuesti proovida. Noormehed seda tegidki, kuigi veidi vale taktikaga.
McAvoy on öelnud, et ega režissööritööga suurt midagi ei teeni, näitlejana pistab ta taskusse kümme korda suuremaid summasid ja eks see õige ole, sest ta on staarikaliibriga näitleja, kelle tööde nimekirjas väga mainekad kassahitid. Tema režissööritöö võeti kriitikute poolt sooja sõbralikkusega vastu, minagi soovitan, hea meelelahutuslik muusikafilm, kuid
siiski mitte midagi niisugust, mis üdini raputaks või pikaks ajaks meelde jääks. Noori bänditegijaid kõnetab kindlasti. See ei ole perfektne film, aga kirega tehtud ja seda on läbi ekraani tunda. Noored näitlejad mängivad hästi ja McAvoy ise astub samuti kõrvalrollis ekraanile, produtsendina.
Mis edasi sai
Duo tegelased on päriselus jäänud muusikaga tegelemise juurde, kuid teinud seda kumbki eraldi. Gavin Bain avaldas 2015. aastal oma esimese sooloalbumi „Almost Dead Famous“, filmiga seoses on ta samuti avaldanud nüüd 2026. aastal albumi, seda saab kuulata Bandcampis, artistiks Brains McCloud. Billy Boydiga on selline lugu, et on olemas samanimeline näitleja, kes on samuti Šotimaalt pärit ja kes mängis „Sõrmuste isandas“ Pippinit. Hip-hop Boyd ei ole sama inimene. Tema on öelnud, et talle oli Bainiga koos esinemise kogemus liiga valus, sest see ei olnud ju „päris-päris“ ning et ta Gaviniga enam koos bändi ei teeks. Tema artistinimeks on praegu Silibil Billy Boyd ja ta on avaldanud sel aastal albumi nimega „Everyone Has a Story to Tell“, mida saab kuulata Spotifys.
Gavin on rohkem jäänud selle juurde, mida nad algselt tegid, Billy on jäänud küll truuks muusikastiilile, kuid ei ole nii terav ja robustne. Boyd on intervjuus öelnud, et pärast dokfilmi nad küll korra proovisid Gaviniga koos muusikat teha, kuid nende suunad olid selleks ajaks liiga erinevad, tema on täiskasvanuks saanud, aga Gavin jäänud igavesti poisikeseks. Arvan, et mängufilm kajastab seda dünaamikat väga hästi, minge kinno!
