Haljala ja Vihula soovivad Lahemaa nimega lõpuni minna

aadel-ja-naan

15.detsembril kiitsid Haljala ja Vihula vallavolikogud ühehäälselt heaks ühinemislepingu. Mida sellest arvata ja mis saab edasi?

Katrin Kivi

Haljala vallavanem Leo Aadel märkis Kuulutajale antud intervjuus, et on asjade käiguga väga rahul. „Vahel ei lähe kõik päris nii nagu alguses plaanid,“ selgitas Aadel. „Alustasime läbirääkimisi Kadrina vallaga, lõpetasime aga Vihulaga. Tegelikult ei oskagi paremat lahendust soovida. Meil on Vihulaga usalduslikud ja võrdväärsed suhted ning ühisistungil valitses positiivne atmosfäär. Vaid nii on võimalik produktiivset koostööd teha.“

 

Järgmised sammud

Nüüd, kus ühinemisleping on allkirjastatud, saadetakse see edasi maavanemale Marko Tormile, kes peale dokumentide tehnilist kontrolli saadab need valitsusele kinnitamiseks.

„15. oktoobril toimuvad järgmised kohalikud valimised muudavad kogu Eesti poliitilist maastikku,“ viitas Aadel tulevasele tähtsale sündmusele. „Uue omavalitsusena alustab Lahemaa vald tegutsemist 1. jaanuarist 2018.“

Lahemaa vald? „Jah, oleme võtnud omakeskis vastu otsuse, et selle nimega läheme igal juhul lõpuni,“ ütles Aadel. „Fookuse hoidmise eesmärgil muid variante kaaluma ei hakka. Oleme valmis minema kohtuni välja.“

Sama meelt on ka Vihula vallavanem Annes Naan. „Kuusalu valla territooriumile jääb 60 protsenti Lahemaast, kuid see osa, millest inimesed enam osa saavad, jääb Vihula alale,“ ütles Naan. „Näiteks kalurikülad, mõisad.“

„Ida-Virumaal on loomisel Põhjaranniku vald, mis hõlmab praegust Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila piirkonda,“ jätkas ta. „Kui argumenteerida, siis ikka võrdselt. Oleme ausad. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks meie moodustada Lahemaa valda.“

 

Kasv ja areng

Haljala Facebooki lehel kirjutatakse, et luuakse tugeva arengupotentsiaaliga ja kasvava elanikkonnaga uus omavalitsus Lahemaa vald, mis pakub igale vallakodanikule turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda.

„Oleme Vihula vallaga koostanud hea tahte kokkuleppe kirjeldades samme, kuidas seda ellu viime,“ kinnitas sotsiaalmeedia postituse õigsust Haljala vallavanem Leo Aadel.

„Omavalitsuste võrdluses hakkame ümardama toetuste summasid üles poole,“ valgustas kokkulepete tagamaid Haljala vallavanem. „Kaalume jäätmeveo tasuta korraldamist vallaelanikele. Vald hoolitseb ka selle eest, et teed oleks talviti lumest puhtad kuni väravani. Ja mis meil Haljalas juba praegu on ja väga ka Vihulale meeldis, et lapsed saavad valla raha eest süüa lasteaiast gümnaasiumi lõpuni tasuta. Lastega pered on ja jäävad ka tulevikus üheks prioriteediks.“

Kahepeale on Vihulal ja Haljalal peaaegu 4500 elanikku. „Arvan, et valitsus võtab arvesse seda suurt tööd, mille oleme Vihulaga ära teinud ja meile tehakse erand ega sundliideta,“ väljendas Haljala vallavanem optimismi.

Vihula vallavanem Annes Naan lisas, et tegelikult on juba aastaid olnud sisseränne suurem kui välja. „Niikuinii oleme kasvu suunas liikumas. Lisaks on meil 1500 kinnistut, mis elanikeregistri järgi tühjad. Kui iga kolmas majapidamine end registreeriks, oleks probleem lahendatud.“

„Eks neil majapidamistel on omad põhjused, miks sissekirjutus on Rakveres või pealinnas,“ märkis Naan. „Me kampaaniat küll korraldada ei plaani, kuid olen kindel, et jätkates elukeskkonda panustamist, leiavad meie valla elanike registrisse tee ka puuduolevad 500 inimest.“