Margit Kaare portreenäitus „Eluuni” lummab ja kõnetab

Ülle näitus

„Pole põnevamat maastikku kui inimese nägu ja hinge salasopid peegelduvad ikka silmades. Joonistades avaneb justkui raamat ja selle tühjadele lehtedele ilmuvad lood,” selgitab Margit Kaare Rakvere Galeriis avatud portreenäituse „Eluuni” tutvustavas tekstis.

Ülle Kask

Kes te olete, Margit Kaare?

Minu sünnikodu asub Triigi külas, Lääne-Virumaal. Olen 25 aastat töötanud Veltsi Lasteaed-Algkoolis klassiõpetajana. Mul on kaks imelist tütart.

Millal saite aru, et joonistamine-maalimine on samuti teie kutsumus?

Joonistamise vastu hakkasin rohkem huvi tundma 16aastaselt. Avastasin, et see õnnestub mul päris hästi. Isa oli see, kes mind joonistama õhutas ja tema oli ka minu esimene modell. Juba tollal paelus portree ning kätt harjutasin piltidelt maha joonistades. Kooliõpikute ja vihikute vahel oli mul alati mõne enda joonistatud luuletaja või ajalootegelase näopilt. Väike-Maarja Keskkooli vene keele õpetaja teadis minu hobist ja võttis vahel tunnis nagu muuseas laualt õpiku. Tema soojast naeratusest järeldasin, et polnud paha.

Teie personaalnäituse pealkiri Rakvere Galeriis on „Eluuni”. Peitub selles allegooria või konkreetne viide elust enesest?

„Eluuni“ on mosaiik inimestest, kes ühel või teisel viisil minu elust läbi on jooksnud, minuga kõrvuti kõndinud, hinge sügavamatesse soppidesse tallele jäänud ja üheks kasvanud. Samas ei kujuta kõik joonistused konkreetseid inimesi, vaid pildid kannavad endas lugusid, mis on mind sügavalt puudutanud, kujundanud ja osake minevikust olnud. Paljud kaasteelised alles ootavad jäädvustamist.

Allegooria? Elu ongi nagu uni – vaid üks viiv ja mälestustepildid saadavad meid sellel teel. Samas pole minu joonistustel naiste kaelas olevad pärlid vaid ilusa ehte kujutamine. Pärlid asuvad sügaval nagu inimhinge salapaigadki ja vahel võib pealtnäha hallilt keskmises inimeses peituda tõeline pärl.

Kunstigurmaanidele pakuvad taiesed elamusi „seinast seina”. Kas teie pildid sünnivad hetkeemotsiooni ajel või tuleb (vaimu)silmade ette konkreetne olukord ja inimene, keda kohe maalida tahate?

Mulle meeldib joonistada. Vahendiks on vahel grafiit, süsi, kuid eriline lemmik on pastell.

Pildid tekivad vastavalt sellele, missugune emotsioon minust välja tulla tahab. Hetkeemotsioonid satuvad abstraktse maalina lõuendile või paberile. Portreed joonistades otsin inimest, kes emotsiooni kannab. Enamasti joonistan foto järgi.

Rakvere Galeriis võimaldati mul modelli järgi joonistada. See on väga hea kogemus. Loodan, et saan kunagi joonistada teose modelli järgi algusest lõpuni valmis.

Pildid on kunstnikule justkui omad lapsed. Millised näitusele väljapandud töödest on teile kõige armsamad?

Näituse „Eluuni“ töödest on minu erilised lemmikud ikka tütred. Neid joonistades oli päike kogu aeg hinges ja naeratus huulil. Samuti on minu jaoks erilised täppgraafikas tööd lapsepõlvest, vanematest, õest ja vennast. Need olid väga aeganõudvad ja emotsionaalsed tööd, kuid neid tehes meenusid tohutult soojad mälestuste killud. Joonistamine ongi emotsionaalne tegevus ja igasse töösse paned ju tükikese endast. Kõik tööd on mulle olulised.

Loodan, et näitus pakub midagi igale vaatajale. Minu lood ja luuletused joonistuste juures kirjeldavad hetki ja tundeid, mis joonistades tekkisid. Ehk need kõnetavad ja puudutavad.

„Kõigil on omad silmad ja kõigil on oma hing seal taga. Suur meister oskab neid silmi selgelt joonistada või paberile panna, et sealt ka hing välja tuleb,” iseloomustas MTÜ Rakvere Galerii juhatuse liige Raivo Riim Margit Kaare portreenäitust „Eluuni”.

Riim rääkis, et paar-kolm aastat tagasi, kui enne portreenäitusi toimusid laupäeviti galeriis „joonistamistunnid”, mida Riho Hütt korraldab, tuli üks tagasihoidlik õpetaja ja hakkas ka joonistama. „Sellest õpetajast on saanud minu meelest Lääne-Virumaa üks kõvemaid portreemaalijad. Täiesti uhkusega võib öelda, et Eestis on vähe selliseid kunstnikke, kes suudavad inimest nii hästi kujutada.”

Rakvere Galerii kuraator, klaasikunstnik Riho Hütt lisas, et on hämmastav, kuidas saab inimest selliselt läbi silmade portreteerida, et neisse on võimalik sisse vaadata ja silmadest aru saada, kuidas tema elu on läinud. „Pildid ei ole lihtsalt mõtestatud näod, vaid erinevate hingede portreed, täpselt viimistletud nagu fotorealism.”

Margit Kaare portreenäitus „Eluuni” on Rakvere Galeriis avatud 14. aprillini.

Kunstnik Margit Kaare personaalnäituse “Eluuni” avamisel. Foto: Ülle Kask