OG Elektra uusaastapidu – iga aastaga suuremaks ja uhkemaks

Möödunud laupäeval pidas OG Elektra töötajaspere taas ühispidu, kuhu tänavu kogunes ligi 4000 inimest. Sel puhul toome teieni usutluse ürituse peakorraldaja, AS OG Elektra tegevjuhi Raigo Mõlderiga, kes räägib telgitagustes toimuvast, heidab pilgu peo minevikku ja ka tulevikku ning jagab oma suurimaid hirme suursündmuse korraldamisel.

Silja Part, Liisi Kanna

OG Elektra uusaastapidu on kujunenud aastatega omaette traditsiooniks. Mitmendat korda see tänavu toimub ja kuidas sa mäletad päris esimest pidu?

2018. aastal oli esimene pidu, see on seitsmes kord, sest kaks aastat vahepeal ei toimunud seoses COVIDiga. Esimest pidu tegelikult ausalt ma algusest ei korraldanud. Mingist hetkest hakkasin busse organiseerima, sest juba tol ajal tõime bussidega inimesed, kes soovisid. Ning siis peo käigus, eriti seoses bändidega, kuidagi sujuvalt korraldus liikus mulle. Aga esimest pidu mäletan eredalt sellega, et esimene ja ainuke kord andsime inimestele kanget alkoholi, mis oli suur viga. Kui ma ei eksi, siis pidu hakkas peale ka tund aega hiljem, kell 9, ja kella 10ks oli päris paljude jaoks pidu otsas juba. Kanget alkoholi ei tasu pakkuda.

Kui vaatad tagasi nendele aastatele, siis mis on uusaastapeo juures kõige rohkem muutunud?

Iga pidu õpime midagi – väikseid asju – paneme kirja ja mõtleme, kuidas paremini saaks. Kindlasti silmapaistvalt on muutunud, et kord oli see aasta parem. Samas, inimesi on muidugi rohkem, esimesel aastal oli 2500, nüüd 4000. Bändid – kui alguses oli ka vene bänd, siis nüüd oleme läinud seda teed, et kutsume kolme lääne ning kolm Eesti ansamblit.

Oleme oma tegemistes n-ö suuremad. Näiteks kui kutsutud külaliste ala oli esimesel aastal väike kohvik, seejärel telk, siis 800-ruutmeetrine ala, nüüd lisanud sellel 800 veel 50 ruutmeetrit teise korruse osa.

Järgmine aasta on ka tavaalas mõningad suuremad muutused kavas. Arvasime eelmine aasta, et ei mahu. Aga see aasta, kuigi osalejaid oli rohkem, tundus ikkagi lahedam. Inimesed saavad sellest juba aru, et seal on palju tribüüne ning tribüünil on ka täiesti hea istuda ja olla. Nüüd on tribüünid täis, esimesel aastal olid need põhimõtteliselt tühjad.

Kui palju oled sa ise peo korraldamise juures detailide sees…osaledki kõige kavandamises?

Võib öelda küll. Menüü ja kogused; jook ja selle kogused; bändid, lavatagune – bändide soovid; transport – busside organiseerimine, graafikute tegemine; kutsutud külaliste ala ja selle paika panemine….

Aga kui pikk oli otsene ettevalmistus peopaigas, mis päeval alustasite?

Konkreetselt spordihoonesse läksime kolmapäeval kell 18.00 ja viimased asjad tõime esmaspäeval ära. Laupäeval vastu pühapäeva tund aega magamist ja tagasi spordihoonesse koristama. Tegelikult taustal on tõesti ulmeline töö, et pidu võimalikuks saaks. 120–130 inimest lõpuks teeb seda – 62 teenindajad, 35 lavameest, spordihoonest paarkümmend inimest, meie tiim, dekoraatorid, turvamehed…

Mis on sinu jaoks kõige suurem väljakutse? Mida võibolla natuke isegi kardad?

Ei taha sõnuda, sülitan kolm korda üle õla, aga kardan seda, kui näiteks üks bänd ei tule. Lennuk ei välju või keegi jääb haigeks, vigastus…see oleks päris suur black. Karjume juba kaks kuud enne välja esinejad ja siis mõnda ei tule. Kui mingi nädalake aega jääb, siis leiab ikka asenduse ka ma arvan, aga kui lihtsalt artist ei tule mingil põhjusel lennuki peale…

Või et kellegagi juhtub mingi tõsisem õnnetus. Kunagi ei tea, palju inimesi. Eks seal natuke kähmlusi ja kaklusi on ka, aga võib ju alati midagi kehvemini minna. Nisukesi asju kardan mina.

Ikkagi 4000 inimest, sama nagu veerand Rakvere elanikkonda on ju ühes kohas, ikka juhtub asju. Samas, mis siin ikka karta, siis kui midagi juhtub, tuleb lahendus leida.

Sa oled OG Elektra tegevjuht, kas uusaastapidu on sinu jaoks pigem töö, kohustus või südameasi?

Eks see käib minuga käsikäes ja jaanuari teine pool pühendungi uusaastapeole. Eks ikka tegelen ka muuga, aga viimane nädal suurematesse teemadesse nii palju ei süvene, kui peo asjadesse. Kohustus see kindlasti ei ole, südameasi on aga kindlasti. Ikka tahaks ju ära teha, veel paremini kui eelmine aasta. See on südamelähedane ja natuke nagu hobi ka, ju siis meeldib organiseerida asju.

Millise tunde või emotsiooni sa tahad, et inimesed sellest peost kaasa võtaksid?

Ikka tahan, et nad võtaksid ääretult positiivse ja mingis mõttes enneolematu tunde. Mõtlen tihti, et me oleme lati päris kõrgele endale ka ajanud, iga aasta tahame teha paremini, paremini, paremini. Lõpuks muidugi mõtled, et mida rohkemat me saame pakkuda, ikkagi mingid piirid on ees. Aga inimestel on vähemalt see üks päev aastas, kus saab täitsa rivitult kõike teha, süüa-juua, nautida meelelahutust. Täna on meie pidu saavutanud niisuguse populaarsuse, et muudkui tahetakse ja küsitakse – kas kusagilt saab osta pileteid… Ma ei tea teist organisatsioonipidu, kus piletitel on n-ö must turg. Järelikult teeme siis ägedat asja. Paljud on küsinud, et mis agentuuri me kasutame, sest see pole võimalik, et ise teeme. Aga näed, teatud tiimiga on kõik asjad võimalikud. Nüüd on juba seitse aastat kogemust ka, eks see aitab kõvasti kaasa.

Kas nende aastate jooksul on olnud mõni hetk või olukord, mis on eriti eredalt meelde jäänud?

Eks pidudel juhtub kõike, siin on ise saanud väikseid probleeme lahendatud ja inimestega räägitud. Eredamaid hetki otseselt ei teagi öelda, aga sellele aastale mõeldes, siis külmakraadidega on päris keeruline sellist üritust korraldada. Pidu on küll siseruumis, aga lisatualetid paneme ju välja, need vajavad hullu hoolt. Meil on täitsa n-ö valve töömees, kes nende asjadega seal tegeleb. -25 on ikka juba päris keeruline väljakutse, et kõik töös hoida. See aasta tundus, et oli ka „täiskuu versioon“ – inimesed olid päris emotsionaalsed. Ja nii palju maha jäetud jopesid, kadunud telefone ja käekotte, salle-mütse pole mitte kunagi olnud. Ja siis veel kõige külmem aeg! Sellist asja pole enne olnud.

Oli juba põgusalt jutuks, et ikka tahaks iga aasta paremini, aga kas näed OG Elektra uusaastapeol ka tulevikus arenguruumi? Või on see juba leidnud oma kindla kuju?

Ikka näen, Metallicat just ei too aga… (naerab) Aga seda võib öelda, et Rakverest ära me selle peoga ei lähe. See on kindel. See on Rakvere firma, Rakvere on meie staap. Spordihoones mõtleme nii palju erinevaid versioone kui võimalik, nii palju laieneme kui saab ja siis tuleb midagi muud välja hakata mõtlema, aga kaugele sellega siit ei lähe. Ja ise korraldame, ei ole abi vaja. Meil on piisavalt suur meeskond ikkagi endal olemas – alates personali- ja reklaamiosakonnast, piirkonnajuhid jne. Me saame sellega hakkama kindlasti.

Lõpetuseks aga, mida tähendab uue aasta algus ettevõtte vaates?

Ettevõtte vaates, algab uus aasta, tuleb pooleliolevad projektid ellu viia, uued saavad alguse. Alati ju, nii nagu peoga, on ka firmaga, et ainult paremini ja paremini. Küll on latt kõrge, aga samas arenemiskohti on palju veel. Täna ikkagi on firma tegemas elu suurimat investeeringut väljapoole meie põhiala – ehitame Viljandisse spaa- ja konverentsihotelli. See on väga suur projekt, mis praegu täidab meil enamuse ajagraafikust. See on äge asi.