Oleg Gross: kes on võimelised töötama, tuleb kohe rakendada – nende endi pärast

OG Elektra omanik Oleg Gross. Foto: Katrin Kivi

OG Elektras töötab 48 ukrainlast. Seda, et 24. veebruaril alustab Putin nende kodumaal sõda, nad ei uskunud. Aga nii juhtus. Järgmisel päeval korraldati kontoris koosolek, tehti nimekirjad neist, kel naised-lapsed vajaksid Eestisse saabumist ja ukraina mehed sõitsid kohe oma peredele Poola piirile vastu. Viienda sõjapäeva hommikuks olid esimesed oma naiste-lastega tagasi Eestis.

Katrin Uuspõld

„Riigi reageerimine ei olnud nii kiire. Kiiresti said aga tegutseda ettevõtjad, kes ei pidanud kellegagi midagi kooskõlastama. Tegime kohe koosoleku, saatsime kohe ka kahe väikebussiga Poola piiri äärde jaotuskeskustesse esmatarbekaupu,“ rääkis OG Elektra omanik Oleg Gross.

Ettevõtja ütleb, et meedikajastused tõid talle rohkesti sõnumeid ja kõnesid tuttavatelt, kes pakkusid ukrainlastele majutust. „Ma annan aru, et ma ei ole pagulaskeskus, mul on eelkõige oma ettevõte, mida pean juhtima. Aga see tohutult rõõmustab, et on neid inimesi, kes oma südant valutavad,“ rääkis Gross.

Ettevõte pakub oma ukrainlastest töötajatele elamispindu Haljalas ja Kadrinas, kus sätiti elamisi operatiivselt ringi nõnda, et pered saaksid omaette tubadesse. „Renti me neilt loomulikult ei küsi,“ märkis Gross.

Sel nädalal ostis ettevõte Rakvere vallalt kaks korterit Lepnalt. „Varem tegutses seal valla raamatukogu. Vald müüs need korterid otsustuskorras volikogu ühehäälse otsusega meile. Nii kui võtmed kätte saame, hakkame neid kortereid ka Ukraina põgenikele ette valmistama,  teeme pesemisvõimalused, paneme õhksoojuspumbad. Esmajärjekorras võtame oma töötajate sugulasi, eriolukorras oleme muidugi kõigeks valmis, kuni selleni välja, et majutada Ukraina põgenikke kasvõi oma kontoris.“

Gross nendib, et põgenike seas on nii väikeste lastega naisi, kui neid, kes on suutelised töötama. „Olen kindel, et sellises keerulises stressirikkas olukorras on töö, millegagi hõivatus, kahtlemata hea ka pingete maandamiseks. Kui sul ei ole midagi teha, oled teadmatuses, siis on väga raske. Nii et olen seisukohal, et need, kes on võimelised töötama, tuleb ka kohe rakendada. Ühest küljest on muidugi oluline, et nad majanduslikult saaksid oma kulusid kanda, aga veelgi olulisem on töö roll nende psüühikale,“ rääkis Oleg Gross.

Oma ettevõtte kogemusest kirjeldas ta ukrainlastest töötajaid kui haritud, töökaid ja südamlikke inimesi. „Seepärast on hea kuulda, et ka eestlased on neid soojalt vastu võtmas,“ ütles ta. „Kõik tahavad aidata. Kes viib midagi kogumiskeskusesse, kes elab oma hinges kaasa. Kuidas kellelgi on võimalik. Kõige olulisem ongi meie mõtteviis.“

Gross ütles, et tema lapsepõlvekodus hoiatati Vene impeeriumimeelse mõtlemise eest, okupatsioon on puudutanud ka tema emapoolset perekonda. Oli aasta 1949, Grossi vanemad olid abiellunud, õppisid kõrgkoolis, peres kasvas kaks poega. „Mu ema vanemad ja vend olid juba küüditatud ning Vene ohvitser tuli järgi mu emale, kes oli nimekirjas veel neiupõlvenimega: Lia-Dagmar Terav. Arreteerija nägi, et emal on rinnalaps ja tal oli kahju. Ohvitser ütles, et peaks ta kaasa võtma, aga saab mängida lolli ja öelda, et sellist inimest nimekirjas ei ole. Kui oleks läinud teisiti, siis mind ei oleks,“ rääkis Oleg Gross, kes sündis kolm aastat pärast seda intsidenti.

Gross ütleb, et tolleaegset okupatsiooni võib võrrelda ka Putini tegutsemisega. „Praeguses sõjas ei ole ründajaks mitte vene rahvas, vaid Putin. Käsu korras lähevad noored poisid võitlema ja surema. Paljud on Venemaal infosulus ja arvavadki, et on nii nagu Vene meedia vahendab, justkui Ukraina tahab endale tuumarelva ja mis kõik veel,“ rääkis Gross. „Kui vene rahvas tänavatele ei tule, siis see sõda Ukrainas kestab veel pikalt. Euroopa on praegu paraku nagu pealtvaataja boksiringis, kes Ukrainat ergutab.“

Vene ja Valgevene kaupu juurde ei võeta

Oleg Gross ütleb, et tema kaupluste sortimendis on vaid üksikud Venemaalt pärit kaubad. „Me ei ole ise Venemaalt asju maale toonud, oleme võtnud Eesti edasimüüjatelt. Küll oli otse Venemaalt tellitud meil grillsüsi, aga selle tellimuse ütlesime üles,“ rääkis Gross.

Ta lisas, et need vene ja valgevene kaubad, mis praegu OG Elektra ladudes on realiseeritakse, aga juurde ei tellita. „Juba lapsena õpetati mulle, et toitu ei tohi narrida. Nii et ära me neid ei viska, need on juba välja makstud. Kui me neid hävitame, teeme oma majandusele kahju, aga Putini režiimi ei mõjuta see sendigi eest,“ rääkis Gross. „Nii Vene kui Valgevene kaupasid me enam ei telli, aga püüame teha võimalikult rohelise tee Ukraina kaupadele.“

Ettevõtja nimetas, et praeguses olukorras on palju teadmatust ning seetõttu jäävad seisma ka kõik ettevõtte plaanitud arendused ja kaupluste ehitused. „Kui me üldse hakkame midagi ehitama, siis Kiisa kauplust Saku vallas,“ lisas ta.