Peaminister Kaja Kallas: oleme selles julgeolekukriisis kõik koos

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Stenbocki maja

Selle nädala esimesed päevad veetis Eesti peaminister Kaja Kallas Virumaal, kohtudes mitmete ettevõtjate, aga ka näiteks Sisekaitseakadeemia kadettide ja õppejõududega. Teisipäeva õhtul külastas ta Rakvere vallas OG Elektra kompleksi.

Katrin Uuspõld

Peaminister, mis oli Teie sõnum Virumaa kohtumiste käigus ja milliseid sõnumeid ise vastu võtsite?

Meie fookus oli Ida-Virumaal, olime seal kaks päeva, lõpetame Lääne-Virumaal. Põhiline mure on julgeolekukriis. Meie murekoht on sisejulgeolek, see, kuidas ise omavahel läbi saame. Meile on tulnud Ukrainast sõjapõgenikke, sellega seoses võivad tekkida pinged, eesmärk on neid hajutada ja murekohti vaadata.

Ida-Virumaale oleme suunanud täiendavat raha,  näiteks tegime otsuse koolide osas võtta üle Järve kool, nii me aitame kaasa eestikeelse hariduse kvaliteedi tõstmisele. Samamoodi Narvas. Midagi ei jää üle, oleme asjad enda kätte võtnud, et saaksime eestikeelse haridusega rohkem edasi minna.

Ja muidugi energeetika pool. Julgeolek on ka energeetikajulgeolek. Aasta lõpus tabasid meid kõrged energiahinnad. Nüüd on küsimus, kuidas saaksime rohkem hajaenergia tootmist ning taskukohasemaid energiahindu meie inimestele.

Kas Teid üllatas Eesti elanike reaktsioon, kui meile hakkasid saabuma Ukraina sõjapõgenikud?

Olin väga uhke Eesti inimeste üle, et Eesti inimesed on suure südamega ja aitamas Ukraina sõjapõgenikke. Me oleme Ukrainat aidanud suhtena SKPsse kõige rohkem sõjalise abiga, oleme aidanud humanitaarabiga, aitame siin, inimesed on avanud oma südamed. Mis me riigina saame teha, on teha kiired otsused, et ukrainlased saaksid siin kiiresti kohaneda, lapsed minna kooli ja täiskasvanud tööle. Et see protsess oleks võimalikult valutu.

Eestis elab paraku ka inimesi, kes pooldavad Putini režiimi. Kuidas neid hallata?

See on ka infosõda. Üks asi, mida me teeme, on see, et oleme sulgenud Vene propagandakanalid. Varasemalt ei ole me selliseid otsuseid pooldanud, aga julgeolekurisk sellest tulenevalt on ja seda me pidime tegema. Ainuke viis on jagada tõest infot, teha avatud arutelusid. Keegi ei ole kahtluse alla seadnud ja kõigile on näha, mida Putin Ukrainas teeb. See peaks olema üheselt hukka mõistetud ja seda ka rahvusvahelise kriminaalkohtu tasemel. Kõik, kes panevad tsiviilelanikkonna kallal toime neid õudusi, mis praegu Ukrainas toimuvad, saab vastutusele võtta sõjakurjategijana.

Kuidas hoida Eestit ühtsena, et vältida eos siinseid võimalikke pingeid rahvuste tasandil?

Meie fookus peaks olema sellel, et meie vaenlane ei ole sõjapõgenik. Sõjas ei ole süüdi meie venekeelne elanikkond. Me oleme selles julgeolekukriisis kõik koos. Kõik koos me saame sellest ka välja tulla, aidates üksteist ja fokusseerides sellele, et kui me omavahel kiskleme, oleme me nõrgemad ja see meeldiks meie vaenlasele. Sellega ei maksaks kaasa minna. Me saame hakkama nende lisandunud inimestega, nad ei tule ju ainult abi saama, vaid on valmis ka ühiskonda panustama.

Suur osa põgenikest on suunatud Tallinnasse, sealsed majutuskohad on täis, aga üle Eesti on võimekust põgenikke majutada ja abistada palju suurem. Lisaks on Tallinnas ja suuremates linnades üüriturg väga kõrgete hindadega, mida sõjapõgenik endale naljalt lubada ei saa.

Esiteks on Tartu ja Pärnu vastuvõtukeskustes loodud võimalus saada kõiki teenuseid ühest kohast.

Mis puudutab ümberjaotamist, siis paljud põgenikest on tulnud suurlinnadest, Kiievist, Harkivist, nad tahavad olla linnades. Aga lõpuks teeb elu oma korrektiivid. Alguses me peame  neile majutuse tagama, kui nad saavad end registreeritud, saavad tööle või toetust, peavad nad endale ise elamise otsima. Siis teeb elu korrektiivid, kui sa selle raha eest ei saa Tallinnas elada, siis vaatad, kus ja milliseid elu- ja koolikohti on. Ida-Virumaal on meil koolikohti lastele pakkuda, samuti Lõuna-Eestis. Eks see jaotub ühtlasemalt elu käigus.

Osalete neljapäeval-reedel* NATO tippkohtumisel. Mis on Teie sõnum ja ootused?

Esiteks, minu sõnum on see, et nüüd on aeg, et kõik riigid kulutavad vähemalt 2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsele. Seda peaks tegema kohe, mitte kauges tulevikus.

Teiseks: me peame suuri võimekusi andma koos, tegema rohkem koostööd. Näiteks õhukaitse –  üksinda on see kallis, aga koos katab see suuremat ala.

Kolmas asi: NATO ja Euroopa tugevus on see, et meie sõjaline võimekus peab olema viimase peal tehnoloogiaga. Et jätkuks teadusarendus selles valdkonnas.

Ja loomulikult Putini täielik isoleerimine täiendavate sanktsioonidega, et tema sõjamasin ei saaks raha peale.

*intervjuu on tehtud teisipäeval, 22. märtsil