Rakveres alustas ühena esimestest tööd riigimaja
Rakvere riigimaja asub vanas maavalitsuse hoones aadressil Kreutzwaldi 5. Enne ametlikult riigimajana avamist läbis hoone sisemus uuenduskuuri.
Liisi Kanna
Mõni aeg tagasi külastas riigihalduse minister Jaak Aab Virumaad, et avada ametlikult Jõhvi ja Rakvere riigimajad. Minister rõhutas, et riigiga peab saama asju ajada mugavalt ja lihtsalt ning see on üks põhjuseid, miks riigimaju rajatakse maakonnakeskustesse. „Esimeste seas uksed avanud Rakvere ja Jõhvi riigimajad on teenäitajad järgmistele riigimajadele, kuidas tuua riigi teenused kodanikule ja ettevõtjale lähemale,“ ütles Aab külaskäigu ajal.
„Ühes hoones tekib rohkem võimalusi erinevate teenuste paindlikuks osutamiseks. Nendes majades on koostööd tunda igal sammul, mis toetab nii paremat teenust, kontoritöö tegemist kui ka kaugtöötamist,“ lisas minister.
Rakveres Kreutzwaldi tänav 5 ja Jõhvis Pargi tänav 15 paiknevate riigimajade loomisega alustati 2019. aastal. Nendes hoonetes töötasid riigiasutused vaid osades ruumides ning sinna üle viidud asutustega võeti nüüd mõlemas kasutusele ligi 900 ruutmeetrit eelnevalt kasutama pinda.
Hoonete riigimajadeks kohandamisel kaasajastati siseviimistlus ning kohandati tehnovõrgud. Kahe projekti maksumus oli kokku 1,3 miljonit eurot. Riigimajade rajamisega hoiab riik tulevikus kokku kasutusest vabanevate hoonete remondi arvelt, lisaks lisanduvad nende hoonete müügitulud. Nii Rakveres kui Jõhvis vabanes praegu üks hoone.
„Rakvere riigimaja koguinvesteering oli pisut üle 800 000 euro (lisaks käibemaks), sealhulgas uuendati ühiskasutuses olevaid koosolekuruume ning kaugtöökohti, siseviimistlustööd toimusid A ja C korpuses ehk kõikides ruumides,“ märkis maja haldava Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper.
„Hoones on kokku üüritavad pinda pisut alla 2500 ruutmeetri ning kõik ruumid saavad täidetud,“ kinnitas Sepper hoone täituvuse osas.
Rakveres toodi majas juba töötavatele asutustele lisaks seni Võidu 38 kortermajas paiknenud põllumajandusamet ning põllumajanduse- ja registrite informatsiooni amet (PRIA) ning pealinnast üle toodud Eesti geoloogiateenistus.
Kõik riigiasutused Rakveres riigimaja loomisega siiski ühte hoonesse ei kolinud. Sepper selgitas, et kõikide asutuste ühele aadressile kolimise osas ei ole plaane veel tehtud, sest hetkel on eraldi asuvatel asutustel endile sobivad üüripinnad olemas ning nende lepingute lõpuni on veel piisavalt aega.
Näiteks Jõhvis rajatakse aga lähitulevikus veel üks riigimaja sotsiaal-, haridus-, justiits- ja rahandusministeeriumi valdkonna asutustele. „Mitme riigimaja lahendust kasutame juhul kui kõik riigiasutused ühte majja ära ei mahu. Hetkel on sellised lahendused lisaks Jõhvile Pärnus ja Paides ning neid võib veel lisanduda,“ selgitas Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht.
Rakvere riigimajas on tööruumid 13 asutusele 99 töökoha ja kuue kaugtöökohaga. Riigiasutuste kõrval tegutseb hoones Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, mille tegevdirektor Sven Hõbemägi nentis, et mujale kolimist pole jutuks olnud ning praegune asukoht soodustab liidu tööd.
„Kuna oleme olnud Riigi Kinnisvara AS-ile juba pikka aega hea partner, samuti oleme me ju ka maakondliku arendusorganisatsioonina mitmetes valdkondades n-ö riigi käepikendus maakonnas, siis pole kõne all olnud meie ümberkolimine. Selle asukoha puhul ongi positiivne, et vajadusel saame kohe pöörduda mõne riigiasutuse poole ja küsida arvamusi või vastuseid teatud küsimuste või murede korral. Kõik on käe-jala juures,“ selgitas Hõbemägi.
Tegevdirektor märkis, et hoone riigimajaks muutmine liidu tööd negatiivselt ei mõjutanud. „Meie jäime oma ruumidesse edasi ning lisaks tehti ka remonti – hoone on nüüd kindlasti laiemalt töötajasõbralikum ja uudsem,“ rõõmustas Hõbemägi.
Rakvere ja Jõhvi riigimajad olid esimeste seas. Möödunud aastal valmis esimesena Viljandi oma, järgmisel aastal Jõgeva, Rapla ja Pärnu riigimajad. Kõik riigimajad on kavas valmis ehitada 2026. aastaks.
Foto: rahandusministeerium
