Tegevusjuhendaja: märgake vanemaid inimesi enda ümber!

Eakate tegevusjuhendaja, EHA OÜ koduteenuste juhi ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt 2021. aasta tugiisikuks ja isiklikuks abistajaks nimetatud Regiina Küünarpuu sõnul põhjustavad vanemate inimeste kukkumist sageli ka valehäbi, mis takistab abi palumist. Esimestest kukkumistest ei taheta rääkida, samas järgmistel kordadel ei pruugita enam ise püsti saada ning telefon võib jääda liiga kaugele, et abi kutsuda.

Maria Leis

Regiina Küünarpuu töötas enne oma ettevõtte loomist Hoolekandeteenused AS-is tegevusjuhendajana, tema klientideks olid eri vanuses täisealised vaimupuudega ja psüühikahäirega kliendid, keda toetas igapäevatoimingutes, korraldas huvitegevust ja aitas ühiskonna elust osa võtta.

Tema loodud ettevõte EHA OÜ tegeleb praegu eakate hooldamise ning igapäevaelutoimingute toetamisega.

Päästeameti statistika kohaselt kukuvad eakad oma kodus aastas ligi 1000 korral ning Terviseameti andmetel lõppes mullu üle 70 sellise kukkumise surmaga. Sa näed igapäevaselt eakate kodusid, mis on statistika taga olev tegelikkus?

See on mitmetahuline probleem. Üheks pooleks on kodude füüsiline pool – maas on juhtmed, palju mööblit, vanu asju või halb valgustus. Teisalt on kukkumiste taga füüsilise võimekuse langus, mõningatel juhtudel ei käida regulaarselt arstil või ei taheta täita arsti juhiseid.

Suur probleem on ka valehäbi ehk keeldutakse abi küsimast ja öeldakse: „Ma saan ise hakkama.“ Levinud on ka soov pereliikmeid mitte koormata. Vanemad inimesed ütlevad sageli, et lastel on oma töö ja pere, kelle eest hoolitseda. Nii proovivadki eakad ise hakkama saada, kuigi tihti lõpeb see kurbade tagajärgedega.

Eakad ei räägi tavaliselt esimestest kukkumistest, samas järgmistel kordadel ei pruugita enam ise maast üles  saada ning telefon võib jääda liiga kaugele, et abi kutsuda.

Mul oli paar kuud tagasi juhtum, kui meie  klient, kes kasutab rulaatorit, kukkus söögitegemise ajal. Pliit oli kuum ja telefon oli rulaatori käesanga küljes olevas kotis. Rulaator kukkus kliendile peale ning imekombel – ja tõesti imekombel – lendas telefon talle kaarega rinna peale. Nii sai ta abi kutsuda.

Päästeameti väljakutsete puhul on suureks probleemiks, et uks on lukus ja võtmed on seespool ukse ees. Seega abivajaja juurde pääsemine võtab aega, kuigi iga minut sellises olukorras on arvel. Millised on eakate kodud? Mis on põhilised vead, mis teevad kodu ohtlikuks?

Eks kõik kodud on erinevad. Head elamud on laiade ukseavadega korterid, kus ei ole lävepakke ning põrandal ebavajalikke esemeid või juhtmeid, et oleks lihtne ka abivahendiga liikuda.

Sageli ei taha vanemad inimesed aga esemetest loobuda ning mööbel ja tarbeasjad jäetakse seisma, sest need on mälestustega seotud. Seda kohtab eriti inimeste puhul, kes on kaaslase kaotanud ja tahavad mälestustest väga kinni hoida.

Kodude kohandamisel on samas ka oluline, et korraga ei tehtaks suuri muudatusi, sest see võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda. Samas võiks teha natuke puhastust: eemaldada ebavajalikud vaibad, juhtmed kinnitada mööda seina ja veenduda, et need käimis teekonnale ette ei jää, vajadusel väiksemaid mööbliesemeid ümber tõsta ja kogunenud kilekotikesed ja kastid ja muud esemed, mida igapäevaselt ei kasutata, kindlasse kohta tõsta. Eriti ohtlik on vannituba, kus juhtub palju õnnetusi- toetuspinnad on märjad ja libedad, logisevat kraanikaussi ka ei saa usaldada. Telefoni ammugi ei võeta kaasa.

Päästeameti andmetel toimub suur osa kukkumistest Ida-Virumaal. Oskad sa aimata, mis selle taga on?

See võib olla tingitud ebapiisavast tervishoiu- ja/või sotsiaalteenustest või info puudusest. Üksi elavad eakad ei ole alati võimelised ilma saatjata terviseasutustes käima, võibolla lapsed ja lapselapsed on piirkonnast ära kolinud ja hooldusvajaduse ilmnemisel on olukord juba kriitiline. Võib olla on Ida-Virumaal ka eakate osakaal suurem.

Ma kutsun inimesi üles märkama eakaid ja nende abivajadust. Olgu selleks naabrinaine või täiesti võõras inimene. Märgake, sekkuge või kutsuge abi! Kui märkate näiteks, et naabri postkasti hakkab ajalehti kogunema või te ei ole naabrit pikka aega trepikojas liikumas näinud, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Märkamine ja abistamine on väga oluline.

Kui oluline on eaka jaoks sõpruskond või aktiivne tegutsemine?

Sotsiaalne aktiivsus ja suhtlemine on vaimse tervise hoidmisel oluline- mälu vajab pidevat stimulatsiooni. Muidu tuleb tõesti see mandumine- jäädakse üksi, hakatakse end eraldama ja lõpuks ei tahetagi kedagi näha. See on väga halb.

Väga head on erinevad ühistegevused, näiteks Väärikate Ülikool, mis on läbi aastate olnud populaarne. Ühe lihtsa ajaveetmisvõimalusena soovitan lauamängude mängimist. See mitte ainult ei too inimesi kokku meelelahutuseks aga aitab hoida vaimu erksana. Teadupoolest on naermine tervisele hea. Ma loen hetkel ühte erialast raamatut Wendy Mitchelli “What I wish people knew about dementia,” kus hooldaja toob välja, et kui eakas elab korteris, siis oleks hea, kui korteri aknad oleksid tänava poole. Meie jaoks võib see olla väike asi, aga inimesele, kes on ainult kodus nelja seina vahel, on see väga oluline. See tekitab neile justkui turvalise atmosfääri ja ühtekuuluvustunde.Aktiivne tegutsemine, sõpradega suhtlemine ja kodust väljas käimine hoiab eakat ka füüslises mõttes liikuvana ning vähendab kodus kukkumise riski. 

Regiina Küünarpuu soovitused kodu ohutuks muutmiseks:

eemalda või kinnita lahtised vaibad ja põrandakatted

korja põrandalt ebavajalikud asjad, et need ei takistaks liikumist

varusta kõik trepid käsipuuga või kui võimalik, siis väldi treppe

eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed

paiguta mööbel nii, et liikumisteed oleksid vabad

aseta enimkasutatavad esemed käepärasele kõrgusele

lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad

Tee vajadusel muudatusi vannitoas:

Kasuta vannitoas käepidemeid, dušiistet või kõrgendatud tualettpotti

Vajadusel vaheta vann dušinurga vastu välja

Ole füüsiliselt aktiivne ja kontrolli regulaarselt oma tervist

Palu vajadusel majapidamistöödes abi

Riietu istudes ning kanna rõivaid, mis ei takerdu mööbli külge

Püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt

Hoia igapäevaselt kontakti pereliikmete ja/või naabritega – nii teavad ka nemad, et sinuga on kõik korras 

Kasuta libisemise vältimiseks kummist tallaga susse või sokke

Hoia telefoni enda lähedal, et vajadusel abi kutsuda

Kui vaja, lase koju paigaldada häiret andev liikumisandur

Pimedas liikudes kasuta valgust, võimalusel automaatset valgustust