XVII Vaba Rahva Laul kõlab tänavu 20. augustil Rakvere Vallimäel
Ülo Kannisto mäletab täpselt hetke, mil ta peas sündis tänaseks traditsooniks saanud taasiseseisvumispäeva tähistamise idee. Nimelt oli aasta 2011. Mõne päeva eest oli toimunud Vabaduse Laul Tallinnas. Ülo oli oma Saaremaa saekaatris võtnud puhkepausi ja läinud arvuti taha uudiseid lugema. Ta luges, et Vabaduse Laulu korraldamiseks kulus palju raha. „Lugesin, et Ivo Linna ei olnud üldse rahul selle üritusega. Tuli välja, et eestikeelseid laule oli vähe,“ räägib Ülo Kannisto. „Läksin kohe saekaatrisse kiire sammuga tagasi, seinal oli Ivo Linna number, helistasin ja ütlesin: hakkame hoopis ise tegema sellist üritust ja teeme Saaremaal, küll me nime ka välja mõtleme!“ Ivo Linna oli päri ning ürituse nimeks sai Vaba Rahva Laul.
„Kirjutasin Facebookis oma naabritüdrukule Marvi Vallastele, kes oli just Ott Leplandiga tulnud Eurovisioonilt. Tema oli nõus, samuti Teele Viira ja Margus Vaher ning Saaremaa koorid,“ räägib Ülo Kannisto ettevõtmise sünnist.
Algusaastatel oli Vaba Rahva Laul Kuressaare lossihoovis, aga „et mitte rahvast ära tüüdata“, nagu Ülo mainib, hakati edaspidi 20. augusti tähistama erinevates Eestimaa paikades. Rakvere Vallimäele tullakse juba teist korda.
Kannisto ütleb, et suureks abiks korraldamisel on tema abikaasa Marika, muusika poole pealt on juba 11 aastat peadirigent Lauri Breede ning Urmas Lattikas oma ansambliga paneb paika solistide noodid ja seaded. „Tänu nendele julgen teha!“ ütleb Ülo Kannisto.
Mees ütleb, et peab väga lugu 20. augustist. „Vaba Rahva Laul on üks viis tähistada taasiseseisvumispäeva. Vahel olen ka pisaraid valanud – tagasiside, mida igal aastal saan, on väga südamlik,“ tunnistab ta.
35 aastat tagasi olid 18.-19. august ka tema jaoks ärevad päevad, oli oht, et riigipööre võib minna veriseks. „Mäletan, et olin Kuressaares, kuskil mängis raadio, võis olla 20. august ja kuuldud sõnumitest aimasin, et asi läheb hästi. See oli kerguse ja vabaduse hetk. Tookord olid inimestel väga suured lootused iseseisvusega, kõik olid ühe mütsi all,” meenutab Ülo Kannisto. „Praegu tundub, et üksmeelt on jäänud vähemaks, inimeste grupid on lahku läinud. Ootan, et see muutub, üksmeel kasvab, et me rahvas ei hääbu. Tahaks väga, et tulevased poliitikud püüavad riigivankrit otsema tee peale saada. Tahaks, et inimesed oleks ühe mütsi all ja vaataks tulevikku optimistlikumalt, selle nimel tuleb kõik teha.“
20. augustil on Rakvere Vallimäe laval 1200 koorilauljat üle Eesti, solistid Tõnis Sarap, Andri Lobjakas, Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo, Karl Reedik Mändar ja Sven Rannar. Peadirigent on Lauri Breede, lauljaid saadab Urmas Lattikase ansambel ja peojuht on Veikko Täär. Laulude vahele esitavad tuntud tantse rahvatantsuansambel Tarvanpää ja tantsuselts Tarapita tantsijad Triinu Siku juhendamisel.
„Ootan väga teist poolt, kes solistide ja rahvatantsijate vastas on – neid ootan väga, mida rohkem, seda uhkem! Loodan, et nii esinejatele kui publikule on see meeldejääv sündmus,“ lisab Ülo Kannisto.
Katrin Uuspõld
