Aiahoolikud nautisid lillede ilu ja lõhnu

Elulõngade ja rooside õitseaeg on käes. Kunderi seltsi aiahoolikud külastasid Harjumaal Karla külas asuvaid aiandustalusid, et nautida lilleilu ja panna rahakotile põnts, sest ligi 300 elulõnga- ja roosisordist taheti kindlasti mõni kaunitar ka oma koduaeda soetada.

Ülle Kask

700 aastat vanas Karla külas asuvad kõrvuti Roogoja ja Roosoja aiandustalu.

Roogojal on üks maailma põhjapoolseim ja Baltikumi suurim elulõngakasvandus. Praeguseks manala teele läinud Uno Kivistik ja tema abikaasa Aili on maailma edukaimad elulõngaaretajad. 2002. aastal Inglismaal Kuningliku Aiandusseltsi välja antud rahvusvaheline elulõngaregister sisaldab ligi 2500 sorti, millest 146 on Kivistike aretatud.

Roosojale on rajatud rosaarium, kus kasvab üle 300 sordi lillede kuningannasid.

Mõlemal talul on ka oma puukool, mis rosaariumiga üksteist täiendades annavad külastajatele võimaluse tutvuda ja osta väga erinevaid elulõnga- ja roosiistikuid. Kõik taimed on külmakindlad ja sobivad Eesti kliimasse.

Viis põlvkonda aednike dünastiat

Taavi Kivistik, kes manala teele lahkunud isa elutööd jätkab, on viies põlvkond Kivistikke, kes Roogojal aiandus- ja mesindustalu peab.

Elulõngaistandust tutvustades rääkis ta, et nõukaajal asus nende talu maadel Johannes Lauristini nimelise kolhoosi aiand, kus tema isa agronoomina töötas. „Huvi elulõngade ja viinamarjasortide vastu viis isa Nõukogude Liidu avarustesse, kust ta esimesed taimed istanduse tarvis kaasa tõi. 1978. aastal taotles ta aiandis isemajandava aretusosakonna loomist ning sellest ajast alates töötas ta iseseisva aretusagronoomina,“ rääkis Kivistik. „Osakonna sordiaretuskulud kaeti istikute ja roosiõite müügist saadud rahaga. Kui 1992. aastal omandireformi käigus isatalu tagastati, läks aretustöö oma talu maadel edasi.“

Taavi Kivistik rääkis elulõngade alleel oma kaunitare tutvustades, et tema aias võib sorte olla 300-400 vahel. „Kui isa Uno veel elas, toimus viimane lugemine aastal 1998 ja siis saime neid kokku 350. Taimi on aga maha istutatud üle tuhande,“ lisas ta.

Kivistike kollektsioonaia kõige kuulsam aretis on heleroosa, purpursete täidisõitega elulõng „Piilu“. Lill sai nime parajasti talu lähedal Kuivajõel ujunud pardipere järgi.

Üks esimesi õnnestunud sorte, mille Uno Kivistik aretas, on „Valge daam“ – niisama valge ja saladuslik nagu Haapsalu kummitus.

Kivistikud on sortidele nimesid pannud ka laste liisusalmi järgi: „Entel“ (heleroosa), „Tentel“ (roosa), “Trikatrei“ (tumevioletne, sametine), „Uhtsi“ (violettsinine), „Kaaru“ (purpurvioletne) ja „Kommerei“ (purpurroosa).

Elulõngasort „Uno Kivistik“, pärlmutterja helgiga violettsinine iludus, on aga Euroopa Liidus ametliku autorikaitse all.

Taavi Kivistik õpetas aiandushuvilistele, kuidas elulõngasid kasvatada. „Kõige olulisem on istutussügavus. Auk tuleb kaevata 50 korda 50 korda 50 ehk pikkus, laius ja sügavus pool meetrit,“ selgitas ta. „Põhja panna kindlasti lämmastikväetist, milleks võib olla kõdusõnnik. Sobivad ka kõik aianduspoodides müügil olevad roosiväetised. Värsket sõnnikut mitte kasutada,“ rõhutas ta. „Seejärel lisada auku veel mulda, sest otse väetisele istutada ei tohi. Taim istutada 10 sentimeetrit pookekohast allapoole. Kasvukoht peab olema valguseküllane ja elulõng peab päikest saama vähemalt kuus tundi päevas.“

Taavi Kivistik andis juhiseid ka elulõngade talveks ettevalmistamise kohta. „Kõik sordid, välja arvatud „Tanguutia“ ja valge väikeseõieline „Paul Farges“ tuleb maha lõigata, jättes varred 10-15 sentimeetri pikkuseks. Valada neile ämber mulda peale ja lilled võivadki talveunne jääda,“ õpetas aednik.

Roosojal toimetab „roosiaaia kuninganna“

Roogoja naabruses Roosoja talus kasvatab Taavi Kivistiku elukaaslane Christi Unt roose.

„Tegelen roosidega 20 aastat ja jätkuvalt üllatun ja nuusutan ja rohin rõõmuga,“ kõneles entusiastlik sale naine rõõmsalt. Tema teksade tagataskust turritasid sangapidi välja oksakäärid – 300 lillede kuningannat annab ikka hooldada. „Mida rohkem roose tagasi lõikad ja närbunud õisi nopid, seda rikkalikumalt nad õitsevad,“ ütles naine.

Roosigurmaanid himustavad oma aeda ikka lõhnavaid roose. “Kõige rohkem lõhnavad roosa täidisõieline „Gertrude Jekyll“ ning kollane „Golden Celebration“, tutvustas Christi Unt oma lemmikuid. „Ka õrnroosa „Claire Renaissance“ on üks lõhnaroose, kuigi enamik peenraroose seda pole, küll aga paljud pargiroosid. Kel vähegi koduaias ruumi, võiks mõne vana hea nõndanimetatud kibuvitsa just tugeva magusa lõhna pärast omale aeda istutada,“ rääkis Unt. „Pargiroosid on meie kliimas ka väga külmakindlad ja talveks katmist ei vaja.“

Küsimuse peale, kas perenaise rosaariumis troonivad ka „Edgar Savisaar“ ja „Konstantin Päts“, vastas Christi Unt naerdes, et härraseid presidenti ja linnapead temal pole, küll aga tulipunaste õitega „Matadoor“.

Rosaariumis on ka rohkesti Uno ja Aili Kivistiku aretisi: näiteks oranzhpunane „Kalevipoeg“, roosakaspunane „Laulupidu“, heleroosa „Esto“, karmiinpunane „Kiir“ ja lõheroosa „Priima“.

Teatavasti on roosid väga kapriissed lilled ja neid kimbutavad paljud haigused. „Mina pritsin roose kevadel ja segan kokku kõik mürgid ning putukatõrjevahendi,“ õpetas Christi Unt. „Score aitab tahmlaiksuse vastu, Topas tõrjub jahukastet ja Fastac peletab lehetäid ning mähkurid eemale.“

Kirg, mis enam üle ei lähe

Meesterahvas, kes oma nime avaldada ei soovinud, kükitas ühtelugu roosipõõsaste juures, suunates fotoaparaadi objektiivi üht- ja teistpidi õitsvate kaunitaride suunas. Küsimuse peale, millest selline meesterahva kohta tavatu huvi lillede ja aianduse vastu, vastas ta, et see kirg tekkis järsku ja enam üle ei lähe.

„Kavatsen sügisel Räpina aianduskooli minna ja pärast erihariduse omandamist hakata taimekasvatusega tegelema. Maal on koht olemas ja kuigi torm murdis metsa maha, saab kännud üles juurida ja kasvanduse rajada,“ kõneles mees.

Taavi Kivistik juhtis roosinautlejate tähelepanu alale, millel uhked roosiistikud koos elulõngadega ilutsesid. „Olin poisike, kui siin vanade õunapuude kände üles juurisin ja isa juures tööl olles esimese taskuraha teenisin,“ ütles ta. Küsimuse peale, kas ka tema lapsed isa elutööd jätkavad, vastas Kivistik, et seda ta öelda ei oska. „Niisugused asjad on kusagil üleval kirjas, ja neid ette ei tea. Võib olla noorem laps, kes ema kõrval rooside keskel üles kasvab, hakkab kunagi lilledega tegelema, aga ei me ette tea,“ lausus mees. Ja kiirustas Roogojale, et tutvustada Lätist saabuvatele turistidele elulõngakasvandust.

Christi Unt (keskel vasakul) ja Taavi Kivistik (paremal ja kaabuga) kõnelevad roosidest. Foto: Ülle Kask