Alan Turing – mees, kes muukis lahti Hitleri salakoodid

65 aastat tagasi, 7. juunil 1954. aastal hukkus üliandekas teadlane, matemaatikageenius, arvutiteaduse looja, tänu kellele – nii vähemalt arvatakse – kestis Teine maailmasõda vähem aega ja ei toonud kaasa nii palju inimohvreid, kui see ilma temata võinuks tuua. Selleks meheks oli inglane Alan Turing.

Allan Espenberg

Kuigi Alan Turingil (1912–1954) olid juba nooruses suured võimed matemaatikas ja keemias, ei tahtnud poiss üldse koolis käia ega tavaasju õppida. Samas oli ta suuteline lahendama ülikeerukaid loogikaülesandeid, tundmata korrutustabelit. Kõrghariduse sai ta üle kivide ja kändude siiski kätte.

Briti armee ja luure heaks tegutsenud Turingil oli palju teeneid nii Suurbritannia kui kogu maailma ees. Näiteks konstrueeris Manchesteri ülikoolis töötanud Turing pärast sõda ühe esimestest digitaalsetest arvutitest Manchester Mark I.

Veel koostas ta Turingi testi, mille järgi saab kindlaks teha, kas arvutitel on mõistust ja kas tehisintellekt suudab mõelda inimese kombel. See toimib nii: inimene esitab nähtamatule vestluskaaslasele (näiteks arvutile) küsimusi ning saadud vastuste põhjal on võimalik välja selgitada, kas tegu on arvutiprogrammiga või mitte. Kui programm suudab inimese ära petta ja jätta endast mulje kui inimesest, siis järelikult on tal intellekt olemas.

Murdis lahti Hitleri šifrid

Turingi kõige olulisemaks saavutuseks oli aga Enigma koodi dešifreerimine, mida sakslased ise pidasid murdmatuks. 1939. aastal asus Turing tööle šifreerimiskeskuses Bletchley Parkis ja ehitas juba järgmisel aastal elektromehhaanilise masina Bombe ning just selle abil muukisid inglased lahti Hitleri-Saksamaa Enigma krüptograafilised koodid, mida sakslased kasutasid teadete edastamisel.

Turingi töö omakorda võimaldas Briti valitsusel pääseda ligi ülisalajasele informatsioonile, sest Bombe oli suuteline lugema enamikku kättesaadud Saksamaa šifreeritud sõnumitest. Bombe oli võimeline murdma umbes 3000 sõnumit päevas. Sakslased kasutasid Enigmat kõige rohkem oma allveelaevadel Atlandi ookeanis.

Kõigepealt suutsid inglased dešifreerida Saksa õhujõudude Luftwaffe salastatud sõnumid, seejärel ka Saksa mereväe omad. Selleks ajaks töötas Bombe asemel juba veelgi täiuslikum arvuti Colossus, mille ehitamises oli oma osa ka Turingil. Samaaegselt sai Turing koos oma kaastöötajatega jagu ka teistest sakslaste koodimasinatest – Lorenz SZ 40 ja Lorenz SZ 42.

Ajaloolaste arvates aitas Enigma koodi murdmine Turingi juhitud meeskonna poolt päästa arvukalt inimelusid ja mõjutas oluliselt sõja kulgu. „Pole liialdus väita, et ilma Turingi märkimisväärse kaastööta oleks Teise maailmasõja ajalugu kulgenud hoopis teistmoodi,“ tõdes ka Suurbritannia endine peaminister Gordon Brown.

Aga sõjaaegne Briti peaminister Winston Churchill käskis Enigma lahtimuukimiseks kasutatud Colossuse arvutid ja elektromehhaanilise masina Bombe hävitada, kartes nende sattumist Nõukogude Liidu luure kätte.

Keemiline kastreerimine ja suitsiid

Turingi homoseksuaalsus – mida ta oli kiivalt ja õnnestunult varjanud – tuli ilmsiks väga tobedal põhjusel. Nimelt murti teadlase majja 1952. aastal sisse ja varastati üht-teist, sealhulgas raha. Turing teatas korraliku kodanikuna vargusest politseisse ning asja hakati uurima.

Juurdluse tulemusel jõuti selgusele, et sissemurdmise taga on 19-aastane Arnold Murray, kes oli lasknud oma kaasosalise majja sisse. Seejärel ei jäänud Turingil muud üle, kui tunnistada homosuhet sellesama Murrayga, mis oli alguse saanud sama aasta jaanuaris. Murray oli Turingi koju sisse murdes suhteliselt kindel, et tuntud teadlane ei julge vargusest ja seega ka oma homoseksuaalsusest teatada. Kuid ta eksis ja mõlemad mehed anti kohtu alla.

Kuni aastani 1967 oli homoseksualismis Suurbritannias kriminaalkuritegu ja selle eest mõisteti vahelejääjale tavaliselt vanglakaristus. Nii mõisteti ka Turing süüdi ning tal kästi valida kahe võimaluse vahel: kas istuda kaks aastat vanglas või lasta end keemiliselt kastreerida. Teadlane valis kastreerimise ehk hormoonasendusravi. Selleks ajaks polnud ta oma teenete eest saanud praktiliselt mingit tunnustust, välja arvatud vahetult pärast sõda annetatud Briti impeeriumi orden.

Kuid see polnud veel kõik. Turing jäeti ilma ka kõigist õigustest, mis tähendas seda, et ta vallandati ülikoolist ja ta ei saanud enam töötada edasi ka Briti luure peakorteris Bletchley Parkis, kus ta oli olnud dešifreerimiskeskuse juht. Teda peeti ebakindlaks elemendiks ja turvaohuks ning ta kõrvaldati kõigist salajastest projektidest. Lisaks käis veel ajakirjanduses temavastane nõiajaht.

8. juunil 1954. aastal leiti teadlane oma kodust surnuna, tema kõrval vedeles tsüaniidiga mürgitatud poolik õun. Ametliku versiooni järgi oli tegu eelmisel päeval toime pandud enesetapuga.

Peaministri sümboolne vabandus

Briti peaminister Gordon Brown tegi 10. septembril 2009. aastal midagi enneolematut – ta palus andestust homoseksuaalse teadlase Alan Turingi tagakiusamise pärast, mille tulemuseks oli mehe enesetapp.

Turingi rehabiliteerimise algatas tarkvarainsener John Graham-Cumming, kes koostas petitsiooni ja pani selle internetti üles. Tema üleskutset toetas kuu aja jooksul enam kui 30 000 inglast – arvutiteadlase kinnitusel ei lootnud ta oma petitsioonile nii palju allkirju koguda. „Ma tahtsin, et Alan Turing oleks tõstetud Inglise suurkujude Panteonile, aga ma leidsin, et ilma Suurbritannia halva kohtlemise tunnistamiseta oleks see silmakirjalik,“ ütles Graham-Cumming.

Kõigist nendest allkirjadest piisas, et Briti peaminister Gordon Brown tunnistas oma kirjalikus ametlikus avalduses, et Turingit koheldi 1950. aastate homofoobses ühiskonnas ebainimlikult ja kohutavalt ning palus valitsuse nimel vabandust tema süüdimõistmise ja tagakiusamise eest. „Briti valitsuse nimel ja kõigi nende inimeste nimel, kes elavad vabalt tänu Alani tööle, olen väga uhke, et saan öelda: „Me vabandame. Te väärisite palju paremat elu”,” kirjutas peaminister.

Juba enne seda ametlikku vabandust oli hakatud Turingi isikut taas esile tõstma. Nii paigaldati tema elumajale memoriaaltahvel ning 2007. aastal püstitati muuseumiks muudetud Bletchley Parki talle mälestussammas. 1996. aastast kannab maailma arvutiteadlastele antav auhind Turingi preemia nimetust ja seda peetakse võrdväärseks Nobeli auhinnaga.

Ajakiri Time paigutas Turingi 20. sajandi saja kõige tähtsama ja mõjukama inimese hulka. Tänavu jaanuaris tunnistati Alan Turing aga BBCi korraldatud küsitluses 20. sajandi kõige väljapaistvamaks isiksuseks ja teadlaseks. 2014. aastal pälvis suurt tähelepanu ja sai hulgaliselt auhinnanominatsioone mängufilm „Imiteerimismäng“ (The Imitation Game), kus Turingit mängib Benedict Cumberbatch.

Alan Turingi pronkskuju Sackville’i pargis Manchesteris.

Foto: wikipedia.org