Täna toimub Aserbaidžaani pealinnas lillepidu

Iga aasta 10. mai on Aserbaidžaanis suur püha, sest sel päeval tähistatakse riigi endise ja kõige kuulsama presidendi sünniaastapäeva, millega seoses peetakse pealinnas Bakuus lillepidu.

Allan Espenberg

Bakuu linnavõimude algatusel ja korraldusel organiseeritakse Aserbaidžaani pealinnas igal aastal hulgaliselt üritusi, mis on pühendatud riigi kolmanda presidendi Heidar Alijevi (Heydər Əliyev, 10. mai 1923–12. detsember 2003) mälestusele ja sünniaastapäevale. Muide, Heidar Alijevi järglasena on 2003. aastast kuni praeguseni Aserbaidžaanis võimul tema poeg Ilham Alijev (İlham Əliyev).

Üheks peamiseks, kõige eredamaks ja ka populaarsemaks ekspresidendi mälestusürituseks on lillepidu (aseri keeles Gül bayramı), mida korraldati esimest korda juba 2000. aastal ehk veel Heidar Alijevi eluajal. Algselt toimus lillefestival 11. mail ehk järgmisel päeval pärast presidendi sünnipäeva. Alates 2004. aastast peetakse seda üritust aga alati presidendi sünniaastapäeval 10. mail. Sel päeval muutub Bakuu tõeliseks lillelinnaks.

Peoks valmistumist alustatakse varakult, sest juba veebruaris-märtsis istutatakse kõikjale linna roose ja muid lilli, aga samuti puid ja põõsaid. Kunstnikud ja floristid aga mõtlevad välja kunstiteoseid, mida on võimalik lilledest valmistada.

Esimestel aastatel peeti terve päeva kestvat lillepidu mereäärsel puiesteel, mis on alati olnud Bakuu elanike ja linna külaliste meelispuhkepaigaks. Võimsa ja suurejoonelise lillepeo algus oli tavaliselt äärmiselt ametlik, sest kõigepealt asetati lilled Heidar Alijevi mälestussamba juurde, misjärel kuulutati pidu avatuks. Sellest värvirohkest peost võtsid alati osa Bakuu kõik üksteist linnarajooni.

Peole kogunes sadu tuhandeid inimesi kogu Aserbaidžaanist, kuid enim rõõmu tundsid sellest lapsed. Festivalile toodi suurtes kogustes väga erinevaid lilli, millest vormiti huvitavaid ja gigantseid kompositsioone. Lilledest valmistati näiteks maju, torne, losse, autosid, linde, loomi, mesilasi, laevu, muusikapille, muinasjutukangelasi jne.

Bakuu linnapea Hajibala Abutalõbovi väitel olevat 2012. aastal toodud Bakuusse rekordiliselt 116 tonni erinevaid lilli Hollandist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja veel paljudest teistest riikidest. Lillede arvu ei osanud keegi öelda, kuid neid olevat olnud mitu miljonit.

Peokülalistele tutvustati haruldasi taimi ja ainulaadseid linde, toimus asfaldijoonistuse võistlus, korraldati kunstinäitusi, toimus orkestrite sõprusvõistlus, peeti lilleseadjate meistriklasse, kontsertidega esinesid lastekoorid ja –tantsurühmad.

Loomulikult oli lillepeo üheks tähtsamaks objektiks lilledest valmistatud Heidar Alijevi hiiglaslik portree. Erinevates paikades toimusid loengud Heidar Alijevist: räägiti tema eluloost, perekonnast, karjäärist ja saavutustest.

Aga õhtuti toimus suur vabaõhukontsert, millel esinesid Aserbaidžaani lauljate-tantsijate kõrval ka välismaa kunstimeistrid. Kõige lõpuks korraldati grandioosne saluut, mida kogunes väidetavalt vaatama umbes miljon inimest.

Viimastel aastatel on aga lillepidu mõnevõrra oma populaarsust, hiilgust ja laiaulatuslikkust kaotanud. Ka peopaika on muudetud: nüüd toimub see Heidar Alijevi nime kandval linnaväljakul, ja lillekompositsioonid on tunduvalt tagasihoidlikumad, kuid sellegipoolest armastatakse seda pidu väga ning bakuulastest ja külalistest peoplatsil puudust ei tunta.

Aastaid kulutati lillepeoks kümneid miljoneid dollareid, millest suurem osa läks lillede importimiseks ja kompositsioonide valmistamiseks. Veel kuus aastat tagasi väideti, et iga aastaga suureneb festival mitu korda. Bakuu linnapea Abutalõbov rääkis 2013. aastal BBCile: „Heidar Alijev on seda väärt, sest ta on rahva ja riigi päästja. Heidar Alijevil pole hinda, mistõttu pole mõtet mõelda rahast. Sel aastal saab siin olema kaks ja pool korda rohkem lilli kui mullu.“

Kuid naftahindade langus ja Aserbaidžaani sissetulekute vähenemine sundisid valitsust riigieelarveraha paremini kulutama. Seetõttu sattus kärbete alla ka lillepidu. Nii muudeti alates 2017. aastast veidi lillefestivali mõtet ja seda hakati tähistama mõnevõrra teisel moel.

Nimelt tehakse iga aasta 10. mail nüüdsest Bakuu kõigis parkides, aga ka mujal riigis haljastus- ja heakorratöid, millest võivad osa võtta kõik soovijad. Sageli on aga istutamisüritustest osavõtmine muudetud koolilastele, riigiametnikele, tehaste töölistele ja teistele aseritele kohustuslikuks. Näiteks 2017. aastal istutati selle kampaania raames Bakuus ja teistes asulates 232 448 puud ning istutajaid oli üle 100 000.

Lillefestivaliga on kaudselt seotud ka üks kurb sündmus Aserbaidžaani lähiajaloost. Lillepeo korraldamine 2010. aastal tekitas suurt kriitikat, sest vahetult enne seda oli mälestatud aasta tagasi Bakuu naftaakadeemias toimunud massimõrva ohvreid. Nimelt oli 30. aprillil 2009. aastal üksikterrorist tapnud akadeemias 12 inimest ja vigastada said 13 inimest. Seetõttu ei peetud sobilikuks korraldada 10. mail 2010 rõõmsat lillepidu ja selle toimumise vastu protesteerisid esijoones üliõpilased. Muide, ka 2009. aasta 10. mail ei jäetud lillepidu ära, kuigi selliseid üleskutseid esitati: linnapea sõnul oli ürituse ettevalmistamiseks palju aega ja raha kulutatud, mistõttu ei saanud kõike seda raisku lasta.

Noored aserid on korduvalt korraldanud protestiaktsioone lillepeo vastu, millest kõige kõmulisem leidis aset just sellel kurval 2009. aastal. Kaks noort aktivisti arreteeriti ja mõisteti vangi selle eest, et nad olid Heidar Alijevi mälestussamba postamendile kirjutanud lause „Õnnitleme orjapeo puhul“. Siin on tegu sõnademänguga, sest aseri keeles kõlavad sõnad „lilled“ (gül) ja „orjad“ (qul) sarnaselt. Sageli on nimetatud lillepidu ka valitseva eliidi poliitiliseks pühaks, millest sunnitakse osa võtma kogu rahvast.