Aseri kooli sööklas äratati ellu vana maal

„Kas see maal on kooli sööklas tõesti siiamaani alles?“ imestasid keskealised ja eakamadki Aseri inimesed, kes omal ajal õpilastena näinud igapäevaselt koolisööklas Artur Loki maali. „Muidugi, kuhu ta oleks pidanud kaduma!“ vastas imestajatele kooli direktor Eha Polluks.

Katrin Uuspõld

Kui Viru-Nigula vald tegi kunstnik Teet Suurele ettepaneku kanda hoolt remonti mineva Aseri kooli söökla sisekujunduse eest, siis esimest korda elus sellesse sööklasse läinud Suur oli seinal 4 meetri pikkust ja 1,4 meetri kõrgust pannood nähes vägagi üllatunud. Kubistlikus stiilis poolabstraktsel pildil on söögisaali laudade taga istumas lapsed, nende selja taga ettekandja kandikuga, on esemeid, mille otstarve jääb vaataja nuputada, aga ka igati äratuntav sidrun.

Just sidrun oli see, mis andis Teet Suurele inspiratsiooni kasutada mahedamat sidrunikollast tooni söökla selle seina värvina, kus maali eksponeeritakse. „Oli kaks teed, kas teha näitusesaal, kus ümberringi on kõik valge, või siin võiks midagi muud ka olla,“ selgitas Suur, kes valis värvilisema tee.

„Oranžide toonidega tahtsin jäljendada veidi põletatud savi tooni. Joonise teema on seotud kubistliku lähenemisega, samas põhjaranniku ja paekihtidega,“ rääkis ta teiste seinte lahendustest, kus värvilistel pindadel valged jooned. Aknaseinad said valged ning ekstra tellitud siniste kardinate motiiv on võetud samalt maalilt. „See annab avarust, õhku ja valgust juurde,“ kommenteeris Teet Suur.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum viitas, et kui inimesed on kunsti sees, siis on nad ka helgemad. „Kui nad loevad raamatuid, vaatavad pilte, vahest ei ole nad siis nii tigedad ja pahad ka,“ märkis Vallbaum.

Kooli direktor Eha Polluks rääkis, et Artur Loki maal on tehtud spetsiaalselt Aseri koolile koolimaja avamiseks aastal 1968 ning sellest saati on see ka seinal olnud – välja arvatud remondi ajal. „Direktor Jaan-Ülo Saar oskas selliseid asju tahta,“ ütles Eha Polluks, kes on ise Aseri koolis õppinud, selle lõpetanud ja töötab seal nüüd viimased 25 aastat. „Kui omal ajal kooli tagasi tulin, siis oli kihvt mõelda – ikka veel see maal on siin seinal! Tore, et maal on nüüd au sees, 55 aastat on ta olnud seina peal ja olgu ta järgmised 55 aastat ja rohkem veel siin. Ja et kõik meie järeltulevad põlvkonnad oskaksid seda näha ja imetleda.“

Maali restaureerinud Tiiu Veersalu rääkis, et õnneks väga palju ebameeldivaid üllatusi teose taastamise käigus välja ei tulnud. „Kuna raam hakkas järele andma, siis töömees oli olnud pragmaatiline, võttis akutrelli ja surus kruvi läbi lõuendi ja puidu. Pastakakriipse, mida kartsin, oli vaid paar – lapsed olid suure lugupidamisega suhtunud kunsti – ja paar laiku sousti tuli maha pühkida,“ loetles ta väljakutseid.

Iga pintslitõmbega, mida kunstnik oli teinud, on restaureerija väga tuttav, sest need on tal vähemalt kaks korda üle tõmmanud – nii puhastamise kui lakkimise käigus. „Nüüd seda pilti seinal vaadates on hea soe tunne nagu ma oleks autoriga kuidagi omavahel suhelnud,“ märkis Veersalu.

Ta viitas, et Eestis võib olla palju selliseid töid kuskil spordisaalis või rahvamaja tagaruumis tolmu käes ja nende väärtust ei osata isegi hinnata.

„Rakvere ametikoolis sain restaureerida seitse aastat tagasi kaks Uutmaa maastikumaali – need tulid välja katlaruumist,“ märkis Tiiu Veersalu. „Nii et tore, kui õnnestub ellu äratada midagi, mis on väärtuslik – selle töö väärtus ajas ainult kasvab. Erinevalt infotehnoloogiast, mis pidevalt areneb, siis siin ei arene midagi, kultuuriväärtused on teisel tasandil.“

Kunstnik Artur Lokk (1928-1996)

1968. aastal Aseri koolile tellimustööd tehes oli kunstnik 40aastane. „Ta oli parimas loomeeas, samas oli väga sügav stagnaaeg. Selliseid töid väga ei tehtud, sest näitustele ei olnud võimalik neid panna. Kunstitööd jõudsid koolidesse, kultuurimajadesse, spordisaalidesse, sest oli olemas Eesti kunstikombinaat Ars, nii nagu oli ka keemiakombinaat, põlevkivikombinaat ja muud kombinaadid,“ selgitas tollaseid olusid Tiiu Veersalu.

Veersalu märkis, et kunstnik oli tol ajal tavaline tööline ja kunst ei maksnud eriti midagi.

Artur Lokil oli väga hea kunstiharidus – ta õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kus tema õpetajateks olid veel mitmed vanad pallaslased.

„Mees on väga viljakas kunstnik olnud, 60ndad olid tema jaoks kubismi periood, kõige huvitavam periood, hiljem läks ta väga realistlikuks loodusmaalijaks üle – tol ajal ei olnud võimalik midagi muud müüa,“ märkis Tiiu Veersalu.