Klassikatähed musitseerisid Arvo Pärdi auks Rakveres

Rakveres üles kasvanud maestro Arvo Pärt sai 11. septembril 85-aastaseks. Sel puhul musitseerisid Rakvere Gümnaasiumi aulas „Klassikatähtede“ kolme esimese hooaja võitjad: kaksikutest õde-venda Katariina Kits, Marcel Johannes Kits ning Sten Heinoja.

Ülle Kask

Vana ja auväärse koolimaja aula polnud küll puupüsti rahvast täis, kuid Arvo Pärdi muusika andunud austajaid mahtus väikeste vahedega saali parasjagu. Eelnevalt paluti kontaktandmed kirja panna, sest salakaval koroonaviirus võib varitseda ükskõik kus.

Lava eesriidel rippus uhke päevinäinud jalgratas, mis oli ehitud lillesülemitega. Sümboolse kompositsiooni Pärdi auks valmistas Maia Simkin, kes õpetab Kunderi seltsi rahvakoolis lilleseadet.

Arvo Pärdile meeldis noore poisina peale koolitunde tiirutada jalgrattaga ümber Turu platsil seisva telefoniposti, mille otsas olevast valjuhääldist kõlas nõukogudeaegse propaganda vahele ka muusikat. Rakvere kesklinnas troonib nüüd peaaegu sama koha peal heliloojale pühendatud skulptuur „Poiss jalgrattal muusikat kuulamas”. (Aivar Simsoni taies valmis 2010. aastal, Pärdi 75. sünnipäevaks.)

Arvo Pärt on ETV saates „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“ meenutanud: „Ma tean, et mul oli suur janu muusika järgi. Kas kuulasin raadiost või tegelesin ise. Kui õhtul oli raadiost sümfooniakontsert, siis ma ei saanud enam koduseid piinata. Sõitsin jalgrattaga kaks tundi ümber telefoniposti ja sealt tuli muusikat. Ma arvan, et see ei olnud nii kole, kui see sõnades kõlab, aga ma formuleerisin selle nii: ma tahan heliloojaks saada, aga mitte niisuguseks, kui sealt raadiost tuleb.“

Kui noored muusikud aulas pillide taga kohad sisse võtsid, lausus pianist Sten Heinoja, et täpselt kaks aastat tagasi Arvo Pärdi sünnipäeval olid nad sama koosseisuga esinenud Šanghais. „Täna on meil see au olla Rakveres,“ ütles ta.

Avapalaks mängiti Arvo Pärdi „Mozart-adagio“ viiulile, tšellole ja klaverile. Pärt pühendas teose oma hea sõbra, vene viiuldaja Oleg Kagani (1945–1990) mälestuseks.

Noorte muusikute virtuoosne musitseerimine suurepärase akustikaga saalis, kus mitte keegi publiku hulgast ei köhinud ega nuusanud nina, puudutas hingekeeli ja liigutas pisarateni. Pärdi muusikat pole võimalik sõnadega kirjeldada, see haarab sind üleni justkui embusesse ja lummab piiritult.

Sten Heinoja märkis, et Pärdil on vähe teoseid, mis loodud kõigile kolmele pillile. „Fratres“ näiteks on viiulile ja klaverile, „Spiegel im Spiegel“ („Peegel peeglis”) tšellole ja klaverile.

Kontserdil tulid esitamisele ka Mart Saare 6 prelüüdi klaverile, Erkki-Sven Tüüri „Dedication“ („Pühendus“) tšellole ja klaverile, Johann Sebastian Bachi „Süit nr 2 soolotšellole d-moll“. Viimase palana esitasid Sten Heinoja, Katariina ja Marcel Johannes Kits Dmitri Šostakovitši „Trio nr 1 c-moll op. 8“.

Kontserdi lõpus kõlas vägev aplaus, mis pani helisema terve koolimaja, kus maestro kunagi õppis. Tekkis seletamatu tunne, justkui helilooja oleks ise kohal viibinud ja kaasa plaksutanud. Nii võimas ja hingeliigutav oli noorte muusikute esitus.

„Igal inimesel on oma saatus ja oma vahekord Loojaga,“ ütleb Arvo Pärt dokumentaalfilmis „Kaotatud paradiis“. „Isiklikult kogetud valu võib olla ka valgus ja igal üksikul noodil on lillestaatus, mida võib välja lugeda ka suurte heliloojate loomingust nagu Wolfgang Amadeus Mozart ja Franz Schubert.“ Need maestro sõnad sobivad tabavalt ka tema enda komponeeritud tintinnabuli stiilis muusika kohta.

Arvo Pärdi lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Rakveres

Maestro Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aastal Paides. Pärdi vanemad lahutasid abielu ja Arvo oli kaheaastane, kui nad ema Lindaga Paidest Rakverre tulid. Lühemat aega elati Võidu ja Malmi tänaval, seejärel Laada tänaval.

1944. aastal kolisid nad emaga Laada 17 Kuhlbergide majja. Kuhlbergide pere oli haritud ja kultuurihuviline, räägiti mitmeid keeli. Majas oli ka klaver, millel Arvo tihti mängis. Linda Pärt abiellus hiljem perepoja Maximilianiga. Linda Kuhlbergtöötas Rakveres lasteaiakasvatajana, õpetades lapsi laulma, tantsima ja näitlema.

Kooliteed alustas tulevane maailmakuulus helilooja aastal 1943 Rakvere Linna I Algkoolis.Kui 1945. aastal avas legendaarne muusikapedagoog Jaan Pakk muusikakooli, viis ema poisi sinna klaveritundi.

Arvo Pärt on meenutanud, et kui ta sõja ajal kooli läks, oli veel saksa aeg, sest tollal õpetati usuõpetust. Nõukogude võimuga saabusid aga uued häälekandjad ja propagandamasinad. Rakvere Turu platsil asunud valjuhääldist kandus Pärdi koduhoovi lisaks kõigele muule ka muusikat. „Vahest hoovist niiviisi äkki tuli kui tuul kandis neid helisid – nagu elu mõte tuli äkki. Või vähemalt ta läks suuremaks, ühel hetkel, kui ta tuli,“ on Arvo Pärt meenutanud.

Pärt läks 1950. aastal Rakvere I Keskkooli. Muusikaõpetaja Jaan Pakk pani koolis kõik poisid laulma ja pilli mängima. Arvo oli ka spordipoiss, mängis korvpalli ja jooksis kiiresti. Pärt kadestas neid, kes ei pidanud hommikuti kooli minema – tänavapühkijaid, autojuhte või koeri, keda ta oma teel kohtas. Pärdi mõtted olid pigem muusika juures. Koolis meeldis talle mängida erinevates orkestrites.

Pärdi esimene klaveriõpetaja oli Ille Martin, kelle kodus, Koidula tn 16 toimusid tunnid muusikakooli algusaastatel. Ille Martin kirjutas 1953. aastal pühenduslause tulevase maailmakuulsa helilooja noodipaberi servale: „Suutlikkus märgata on osa tarkusest. Samuti ka kuulamise oskus, et suuta vahet teha olulisel ja mitteolulisel. Olgu ta suur või pisike, vali või vaevukuuldav. Selles on küsimus.“

Iga päev täpselt kell 12 kõlab Rakvere Kolmainu kiriku tornist Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis komponeeritud kellamäng, mis kostub ka Rakvere linnakalmistule, kuhu on maetud maestro ema Linda Kuhlberg.

Kasutatud allikad:

Muusikadokk „Arvo Pärt – Robert Wilson. Kaotatud paradiis“. 2015.

„Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“. ETV. 2010.

Klassikaraadio saatesari „Arvo Pärt“. Immo Mihkelson. 2005.

Klassikatähed musitseerisid Rakvere Gümnaasiumi aulas. Foto: Ülle Kask