Konverentsil kuulutati välja aasta põllumees

Aasta Põllumehe nominandid koos Aasta Põllumehe aunimetuse saanud Airi Külvetiga. Foto: Marge Mänd

Teisipäeval toimunud konverentsil „Aasta põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes“ vahetasid valdkonna tegijad kogemusi väljakutseid pakkunud hooajast ning ürituse tipphetkena tehti teatavaks tänavune aasta põllumees, sedapuhku naisettevõtja Airi Külvet.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Maaleht korraldavad konkurssi „Aasta põllumees“ juba 23. aastat. „Tänavusele aasta põllumehe väljaselgitamisele eelnes pingeline konkurss, kus tasavägises mõõduvõtmises oli keerukas otsust langetada,“ tunnistas žürii liige, Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. „Kandidaadid on pühendunud oma valdkonna eestvedajad, kelle jaoks on oluline nii loomade heaolu kui looduskeskkonna kestlikkus ja tasakaalus toimimine,“ lisas ta.

Jõgevamaal Puutsa talus tippklassi lihaveised kasvatav Airi Külvet sõnas tunnustust vastu võttes: „Kasutan oma teadmisi loomakasvatusest ja teeb rõõmu, et iga aasta on Puutsa talu tulemused paremad, kui eelmisel aastal. Loomapidamisega kaasnev liigirikkus meie heinamaadel teeb hea enesetunde ja annab meile signaali, et olen õigel teel.“

Aasta põllumehe konkursi hindamiskomisjon tõi valikut tehes välja, et Puutsa talus valitseb loodussõbralik mõtteviis, kus on saavutatud hea tasakaal keskkonna ja loomakasvatuse vahel.

„Väärib tähelepanu, et Airi eesmärgiks on kasvatada lihaveiseid nii, et ümbritsevat keskkonda ei kurnataks, vaid toimuks hoopis mullastiku rikastamine ja rohumaade parem säilimine,“ osutas Meeli Lindsaar. „Ka lööb Airi aktiivselt kaasa erinevates projektides ja teeb koostööd teadusasutustega, et saada parimaid tulemusi loomakasvatuses ja leida kestlike lähenemisviise rohumaade kasutusele.“

Airi Külvet on üks MTÜ Liivimaa Lihaveise asutajatest ja eestvedaja ning esimese riikliku rohumaaveise kvaliteedikava väljatöötaja. Valdkonnas tegutsevad veisekasvatajad iseloomustavad Külvetit, kui lihaveise kasvatamise entusiasti ja propageerijat. Ka pälvis Külvet eelmise aasta märtsis Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima lihaveisekasvataja tiitli.

Tunnustuse üle andnud president Alar Karis ütles tseremoonial, et praegused ajad ei ole lihtsad. „Olukorrad on keerulised ja kutsun üles ostma Eesti toiteainuaineid ja see pole protektsionism. Eesti põllumeest saame ikka nii toetada, et ostame Eesti toiduaineid. Kahjuks on ostujõud vähenenud võrreldes varasemaga ja nii peavadki inimesed tegema raskeid valikuid. Selles hinnatõusus ei saa süüdistada Eest põllumeest, sest energia ja muud sisendhinnad on tõusnud tugevalt ja mõjutavad omakorda toidutootmist. Tänan põllumehi, et jätkuvalt varustate meid maitsva, kvaliteetse toiduga,“ sõnas Karis.

Sel aastal keskendus KUMU kunstimuuseumis peetud konverents tulevikule ning tulevaste kriiside ennetamisele. Teadmisi jagasid teiste hulgas aasta põllumees 2022 tiitliga pärjatud Kadarbiku Talu OÜ juht Veiko Pak, kelle sõnul on sektori toimetuleku huvides oluline omavahel kogemusi vahetada. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad rääkisid olukorrast Eestis ning Europarlamendi saadik Riho Terras kirjeldas, kuidas on Ukrainas toimuv pannud Euroopa toidujulgeoleku ideoloogiat ümber mõtestama.

Lisaks kodumaisele kogemusele lisas konverentsile kompetentsi DG AGRI esindaja ning põllumehelt põllumehele soovitusi jagas Läti kolleeg. Ettekannete osa lõpetas aruteluring Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel.