Lugemiselamus: Lars Kepler „Meremees“

Rootsi krimiautori Lars Kepleri pseudonüümi on enestele võtnud kirjanikest abielupaar Alexandra Coelho Ahndoril (sündinud 1966) ja Alexander Ahndoril (sündinud 1967). Pseudonüümi esimene pool viitab Rootsi krimikirjanikule Stieg Larssonile, kelle maailmakuulus bestseller on triloogia „Lohetätoveeringuga tüdruk“. Teine pool viitab aga saksa astronoomile Johannes Keplerile.

Tänavu ilmus Lars Kepleri sulest jubejuttude kogumik „Meremees“, mille tõlkis eesti keelde Ruth Laidmets ja andis välja kirjastus Pegasus. „Meremees“ (originaali pealkiri „Sjömannen“) sisaldab kuut eraldiseisvat krimilugu. Õhustik on Rootsi krimikirjandusele omaselt tume ja rusuv, mida nimetatakse nordic noiriks. Kõige süngemas võtmes lahkavad autorid neis lugudes paljusid heaoluühiskonna valupunkte ja moraalse allakäigu põhjuseid.

Jutustuses „Faust“ kasvatab Erik üksi üheteistaastast poega Orlandot. Kui poiss ühel kenal päeval laadamelus justkui õhku haihtub, alustab Erik ise poja otsinguid, kuna politseist tal abi loota pole. Lõpuks võtavad röövijad temaga ühendust ja käsivad tellimusmõrva sooritada. Vastasel juhul tapetakse ka tema väike poeg. Mees kutsub appi oma eksnaise ja Orlando ema, kes salapärastel asjaoludel avalikust elust kõrvale hoiab. Nad alustavad kurikaelte jälitamist, jättes seljataha laibad ja põletatud maa.

Teine lugu, „Kloun ja peegel“, avab inimkaubanduse õudusi, kui mõrvatakse Dagmari tütar Solange. Vähehaaval selgub ka Solange’i sõbranna Tuulikki roll ning mis sundis teismelisi tüdrukuid mängima klouni ja peegli mängu.

Loos „Vertiigo“ mõistetakse ärimees Grand süüdi kahes mõrvas. Tema palgatud staaradvokaat pole mitte ühtegi kohtuprotsessi kaotanud, kuid miljardäri tal puhtaks pesta ei õnnestu. Süüdistuse järgi olevat Grand leidnud oma garaažist kaks kodutut, kaotanud enesevalitsuse ja löönud mõlemad labidaga maha. Mehele määratakse eluaegne vanglakaristus.

Politseinikud Fanny ja Lukas sattuvad täiesti juhuslikult miljardäri kuritegu puudutavasse afääri, kui lavale astub palgamõrvar hüüdnimega Trauma. Ootamatuid pöördeid ja närvekõditavaid hetki jätkub loo lõpuni.

Raamatu nimilugu „Meremees“, on ülejäänud lugudest kõige pikem. Ja kõige jubedam. Sarimõrvar piinab ja hukkab noori tüdrukuid. Eeluurimise juhiks määratakse Regina Storm – alkoholilembene politseinik. Temaga koos, kuid teist liini pidi hakkab sarimõrvarit otsima suunamudijast ajakirjanik Bianca Rigby. Kuidas kahe väga erineva naise teed ristuvad ja millist hinda peab kumbki maksma selle eest, et õige kurikael lõpuks kätte saadakse, pakub pinget lõpuni välja.

Minu jaoks on selles jutukogus kirsiks tordil aga põnevuslugu „Labürint. Jurek Walteri jutustus“. Nimelt on Lars Kepler kogunud üleilmset kuulsust tänaseks üheksast raamatust koosneva sarjaga karismaatilisest uurijast Joona Linnast, kes lahendab keerulisi ja pingelisi kuritegusid. Üks peategelastest on hirmuäratav sarimõrvar Jurek Walter, kelle eest peab Joona Linna peitma koguni oma naise ja tütre, et mõrtsukas neid üles ei leiaks ega sõna otseses mõttes elusalt maha ei mataks. Soovitan „Labürinti“ lugeda kindlasti kõigil krimikirjanduse fännidel. „Labürindis“ saame teada, miks Jurek Walterist koletislik kurjategija kujunes ja kuidas ta Nõukogude Liidu avarustest Rootsi jõudis.

Olgu siinkohal ära toodud Joona Linna sari selle ilmumise kronoloogilises järjekorras: „Hüpnotisöör” 2009, „Painajalik leping” 2010, „Tuletunnistaja” 2011, „Uneliivamees” 2012, „Stalker” 2016, „Küülikukütt” 2017, „Laatsarus” 2018, „Peegelmees” 2020 ja „Ämblik” 2022.

Kirjanikest abielupaar Ahndorilid alias Lars Kepler on andnud intervjuu ajalehele Õhtuleht (9.03.2014), kui seal töötas veel Eesti krimikirjanduse kuningannaks tituleeritud Katrin Pauts. Sellest intervjuust selgub, et mõlemad Ahndorilid olid juba enne koos kirjutama hakkamist tuntud autorid. Oma tõelist identiteeti ei soovinudki Kepler peale ühise kirjatöö „Hüpnotisöör“ ilmumist esimese hooga paljastada, kuid Rootsi tabloidid olevat hakanud salapärase autori jälgi ajama. Ajakirjanikud sattusid abielupaari suvekodu aia taha ja nõnda pididki nad „patu“ üles tunnistama.

Lars Kepler on tänapäeva tuntumaid Skandinaavia põnevuskirjanikke, kelle teoseid on müüdud ligi 20 miljonit eksemplari, tõlgitud enam kui 40 keelde ja avaldatud 170 riigis.

Ülle Kask