Raiemaht veidi vähenes

Kolmapäeval korraldas keskkonnaagentuur virtuaalse infopäeva, kus avalikustati statistilise metsa inventeerimise (SMI) värsked andmed.

Liisi Kanna

Infopäeva juhatas sisse keskkonnaminister Rene Kokk, kes toonitas täpsete andmete rolli ministeeriumi töös. „Nagu kogeme, on meie talved muutunud ja see paneb metsanduse valdkonna tulevikku tervikuna vaatama uue pilguga ning õigete otsuste langetamiseks on oluline, et meil oleks olemas võimalikult täpsed algandmed,“ märkis Kokk.

„Kevad on aeg, mil anname loodusel rohkem rahu. Et seda kindlustada, siis oleme valmistanud ette looduskaitseseaduse muudatuse, millega muudetakse linnurahu pidamine kaitsealadel kohustuslikuks. Samuti langetame lageraie langi maksimaalset pindala seitsmelt hektarilt viiele, et vähendada ka seeläbi häiringuid looduses. Need on ainult mõned näited keskkonnaministeeriumi tegevustest,“ jätkas minister.

„Oma otsuste ettevalmistamisel toetume paljuski keskkonnaagentuuri ekspertide poolt kogutud ja analüüsitud andmetele, mis on seni olnud alati igati kvaliteetsed ja asjakohased. Just statistilise metsa inventeerimise kasutusele võtuga alates aastast 1999 on meil hästi teada, mis suunas on metsanduse areng läinud,“ lisas Kokk.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala märkis, et metsa aastaraamatut on välja antud juba 25 aastat. „Tegemist on väga oodatud väljaandega, mis kajastab Eesti metsa seisundit, annab soovitusi, kuidas võiks edasi liikuda,“ selgitas Ala.

„Olen ääretult tänulik keskkonnaagentuuri inimestele, kes on teinud suurepärast tööd, et need andmed kokku saaksid. Ja mitte ainult. Käimas on mitmed arendused, et me oleksime tulevikus veelgi täpsemad,“ sõnas agentuuri direktor.

Ala sõnul on inimeste soov ja vajadus kiiremalt täpsemate metsaandmete vastu ajas kasvanud. „Seetõttu on oluline ka SMI kui ühe tähtsa andmete kogumise meetodi pidev arendamine ja täiendamine. Oleme võtnud kasutusele kaugseire meetodeid, et saada kiiremat indikatsiooni metsa tagavara muutusest,“ selgitas ta.

Värskeid andmeid metsamaa ja raiemahtude kohta tutvustas infopäeval keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims, kes selgitas esmalt, mis täpsemalt on SMI.

„See on üle Eesti ühtlaselt jaotatud proovitükkide võrgustik, mille välitöid viiakse läbi maikuust novembrini. Igale proovitükile on ette antud koordinaat, kuhu välitöö meeskond läheb. Nad mõõdavad ära, mida nad seal täpselt näevad – võivad sattud nii metsa, põllule, tee peale. Ning selle alusel pannakse kokku metsa statistika,“ tutvustas Sims iga-aastaselt läbiviidavat valik-uuringut.

„Eelmisel aastal oli meie metsasus 51,4% ja metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit, seejuures metsaga kaetud metsamaa ehk puistude pindala oli 2,14 miljonit hektarit. Teisel kohal oli põllumaa, mida oli 1,23 miljonit hektarit. Metsamaast on meil riigi poolt hallata 51,2%, enamus sellest RMK hallata. Eraomanike käes on 48,3%, sellest füüsilistel isikutele kuulub 27,9% ja juriidilistele isikutele 20,4%,“ tutvustas juhtivspetsialist andmeid.

„Kogu meie metsade tagavara oli eelmisel aastal 481,4 miljonit tihumeetrit. 55,1% sellest moodustavad okaspuu puistud. Juurdekasv oli möödunud aastal 16,4 tihumeetrit, üle poole jälle okaspuumetsade oma,“ jätkas Sims.

„Range kaitsega metsade osa moodustasid eelmisel aastal 14,1% metsamaa pindalast. Kokku on mingit laadi kaitsega 25,4% metsamaast,“ tõi ta välja, lisades, et ülejäänud on tulundusmetsad, kus on siiski ka teatud piirangud – küpsusvanused, langipiirid jm. Kokku on majandatavaid metsi umbes 2 miljonit hektarit.

2019. aasta raiemaht oli keskkonnaagentuuri spetsialistide eksperdihinnagu järgi (satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus lageraieteatistega) hinnanguliselt 11,3 miljonit tihumeetrit. 2018. aasta raiemaht oli 12,7 miljonit ja 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit.

„Viimase kümne aasta jooksul oli 2018 raie maht kõige suurem. Mitmed asjad langesid kokku – kõrgem hind, soodsamad ilmad. Aga kümnendi keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit aastas,“ märkis Sims.

Spetsialistid välitöödel. Foto: keskkonnaagentuur