Rakvere aukodaniku skulptuur kõneleb mitmekihilist lugu

Oktoobrikuu esimesel pühapäeval avati Rakveres Pikk 22 väljakul pidulikult linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani mälestuseks loodud skulptuuriansambel. Sel puhul olid kohal nii Rakvere kui Sigtuna linna esindajad, skulptuuri loojad ja Edithi perekond.

Katrin Uuspõld

Rakvere aukodanik Edith Kotka-Nyman seisab nüüd tütarlapse kujuna kohvri otsas aknaraamile nõjatudes oma kunagise koolitee ääres Pikal tänaval, vaadates mööduvaid linlasi ja turiste. Sümboolne seos on ka üle tee jääva Kaitseliidu majaga – omal ajal oli Edith kodutütar.

Oma ema skulptuuri avamisele tulnud Kotka-Nymani lapsed Hendrik, Katrin ja Helle lugesid ette kirjandi, mille nende ema oli kirjutanud aasta peale Rootsisse jõudmist. Edith kirjeldas põgenemislaeva kui vrakki, mis oli inimesi pilgeni täis, noored mehed peidetud tekirullide sisse. Kolm päeva ja kaks ööd hiljem jõuti Rootsi, mis tundus muinasjutumaana ja ometi kirjutas toona alla kümneaastane tüdruk, et ei unusta kunagi maad, kust ta tuli.

„See on nii õige, et Edith siia jõuab, tuleme teda tihti vaatama,“ lubas tütar Katrin Nyman-Metcalf.

Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami märkis, et piiride avanedes oli Rakvere nende õnnelike linnade seas, kel lisaks Soomele tekkisid kohe ka sõprussuhted Rootsiga. „Õnneks sattus selleks paigaks Sigtuna kommuun ja veel suuremaks õnneks sattus seal elama Edith, kes juba esimesel siiasaabumisel paistis silma väga lahke ja sõbraliku moega,“ rääkis Juhkami. Esimesel reisil oli Edith Kotka-Nyman kaasas tõlgina ja panustas kahe omavalitsuse suhete õnnestumisse kogu hingega. Õige pea tekkisid nii Sigtuna kui Rakvere poolele sõprusühingud, mis tegutsesid aastaid väga aktiivselt.

„Meil on hea komme tunnustada neid inimesi, kes on linna jaoks midagi olulist teinud. Oma inimeste jaoks on meil teenetemärgid, aga on ka paar suurkuju, kes ei ela enam siin linnas, aga kelle lapsepõlv ja noorusaastad on siin veedetud. Üks neist Arvo Pärt, teine Edith Kotka-Nyman,“ nimetas Juhkami. „Aukodaniku tiitli väljaandmisega on kaasnenud see, et oleme mõelnud, kuidas nad siia linna saaksid sisse kolida. Arvan, et on ilus mõte, et neil on väljak või plats, kus nad viibivad.“ Juhkami märkis, et kui Pikk 22 väljak ükskord valmis saab, võiks ta kanda Sigtuna väljaku nime.

Skulptuuri looja Gea Sibola Hansen avaldas lootust, et Rakvere inimesed võtavad väikese Edithi vastu nii nagu Edith võttis vastu Rakvere. Huvilised saavad Edithi loosse süüvida tema pingil oleva QR koodi abil.

Arhitekt Mai Šeini meelest seisneb Pika tänava platsi lisaväärtus selles, et siia on toodud inimene. „Armas rahvas, võib-olla olete teie ühel päeval pronksi valatud ja kõigi vaadata, aga selleks on vaja olla niisama kuulus kui Arvo Pärt ja süda nii õiges kohas nagu Edithil. Ja võib-olla on aastate pärast Pikk tänav neid kujusid täis,“ viskas Šein mõtte õhku.

Pidulikul ja südamlikul skulptuuri avamisüritusel aitas eesti ja rootsi muusikat mängides meeleolu luua Rakvere rahvamuusikaansambel Kungla, kellele oli Edith Kotka-Nyman aastate jooksul justkui kaitseingel.

Infoboks:

Edith Kotka-Nyman (4. mai 1932 Tallinn – 7. aprill 2017 Stockholm)

Sündinud Tallinnas, kasvanud Rakveres ja Pärnus, kuni põgenes koos vanematega 1944. aasta sügisel Rootsi. Oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste koostöösidemete, õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kultuuri- ja ajalugu. Rakvere linna aukodaniku tiitel omistati Edith Kotka-Nymanile 1998. aastal.

Näitus Rakvere galeriis

Ühtlasi saab praegu uudistada ka Rakvere galeriis temaatilist näitust, mille keskmes on Edith Kotka-Nymani skulptuuriansambli teostamine.

Rakvere linnavalitsus kuulutas mullu novembris välja avatud ideekonkursi linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani mälestuse jäädvustamiseks linnaruumis, veebruaris kuulutati võidutööks osaühingu Kivi Kunst kavand „8aastane Edith“, mille autorid on skulptor Gea Sibola Hansen ja arhitekt Mai Šein. Žürii hinnangul oli võidutöö selge ideega, millest loeb välja mitu lugu: Edithi lahkumine ja tagasitulek, reisimised, vallimäe ääres veedetud lapsepõlv ja koolitee.

Näitusel saab muuhulgas lugeda ka luuletust, mille skulptor Gea Sibola Hansen kirjutas ning Edithi skulptuuri sisse pani.