Rakvere jõululaat pakub mitmekesist kaubavalikut ja positiivseid emotsioone

Möödunud aastal kutsuti ellu Rakvere jõululaat, mis pälvis suurt huvi ja kiidusõnu. Niisiis otsustasid korraldajad tänavugi asja käsile võtta. Sündmuse eestvedaja Mihkel Kurg rääkis nii ettevalmistuste poolest, seekordsest programmist kui jõululaada südantsoojendavast olemusest.

Silja Part, Liisi Kanna

Kuidas sündis mõte korraldada Rakveres jõululaata?

Looga tuleb alustada veidi kaugemalt. Hakkasime koos elukaaslase Kristiinaga mõned aastad tagasi kauplejatena laatasid külastama. Toodame hobi korras erinevate maitsetega tšillidžemme ja vajasime väljundit, et enda kaupa reklaamida ja realiseerida. Saime laatadelt erinevaid kogemusi ja nii see idee vaikselt idanema hakkas. Rakveres toimub traditsiooniline suvine linnapäevade laat, aga jõulude ajal ei ole seni midagi suuremat tehtud. Mõtlesime koos, et võiks Rakvere inimestele ja Lääne-Virumaa kogukonnale päris oma suure jõululaada koju kätte tuua – korraldada laat, kus kohtuvad kohalikud ettevõtjad, käsitöölised, toidutegijad ja pered.

Mis inspireeris teid seda just eelmisel aastal esimest korda korraldama?

Eks kõhklusi oli ikka, tujud ja tunded käisid pikalt üles-alla. Põhiline takistus teel oli ajalise ressursi nappus, sest uue pereliikme saabumine ja töökohustused võtsid suure osa ajast ära. Siiski sai lõpuks otsustatud, et teeme ära. Määravaks sai mõte, et kui nüüd ei tee, siis on tulevikus veel raskem või äkki jõuab keegi ette.

Milline oli teie eesmärk ja visioon esimese laada puhul?

Eesmärk oli luua hubane, hästi korraldatud ja sisukas jõululaat, mis pakuks külastajatele kvaliteeti ning müüjatele häid tingimusi. Soovisime, et üritus oleks rohkem kui lihtsalt turg – pigem kogukondlik sündmus programmiga, mis tekitab jõulude eel päris emotsiooni.

Kuidas esimene Rakvere jõululaat möödus? Mis oli oodatust erinev?

Esimene laat möödus oodatust paremini. Üllatav oli nii suur huvi – nii müüjate kui külastajate seas. Positiivne õhkkond ja pidev sagimine andsid kinnitust, et inimestel oli seda üritust päriselt vaja.

Kui suur oli külastajate ja müüjate arv ning kui palju osalejaid selleks aastaks ootate?

Eelmisel aastal osales üle 80 müüja ning inimesi käis läbi (koos lastega) umbes kaks tuhat. Soov oleks külastajate arv tõsta 2500-ni ja kauplejate arv 100-ni.

Mis olid tagasisides korduvad märksõnad ja milliseid õppetunde saite eelmisest aastast?

Kiideti korraldusliku poolt ja Rakvere spordikeskust. Laada kestvus oleks võinud olla tunni võrra lühem, selle vea saime nüüd parandatud.

Mis on tänavusel laadal teistmoodi või uut?

Käesolevaks aastaks saime endale nimesponsori, kelleks on ELKE. Siinkohal suur tänu nende Rakvere esinduse juhile Randel Lipule ja tema tiimile, kes oli valmis meiega kampa lööma. ELKE toob laadale oma masinapargi, lisaks panevad loosiauhinnaks välja täiselektrilise Toyota BZ4X kasutusõiguse. Samuti laiendame kauplejate valikut ja avame müügiks ka spordikeskuse galerii. Tummisem on ka meelelahutusprogramm.

Millised programminumbrid või esinemised plaanis on?

Üles astuvad Uudo Sepp Duo, Uhtna Mandoliiniorkester ja Ühe Õhtu Trio. Laadapäeva juhib kõigile tuntud meelelahutaja ja muusik Kristjan Hirmo. Igal tunnil toimuvad väiksemad loosid, kuhu on auhindu välja pannud kauplejad ise.

Kas on ka atraktsioone lastele või eriprogrammi peredele?

Jah. Batuudiala, näomaalingud ning kohtumine jõuluvanaga.

Kui suur tiim seda üritust korraldab

Peakorraldajaid on kaks, aga kokku on tiim kuskil 10 inimest, kes ühel või teisel moel aitavad sündmuse ära korraldada.

Mis on jõululaada korraldamise juures kõige keerulisem ja kui palju aega ettevalmistused üldiselt võtavad?

Ühte konkreetset asja ei oskagi välja tuua. Pigem on väljakutseks eelnevate kogemuste puudumine, mistõttu vajavad paljud asjad rohkem eeltööd.

Ettevalmistused käesoleva aasta laadaks algasid kohe järgmisel päeval peale eelmise aasta laata. Suurem töö käib siiski augustist detsembrini – müüjate registreerimine, programmi koostamine ja ruumide planeerimine.

Kas sellelaadsete ürituste korraldamine Rakveres on lihtne või tuleb millegagi eriliselt arvestada?

Suures plaanis on kõik hästi. Rakveres on väga head tingimused ja tegu on kompaktse linnaga, kus elavad väga toredad inimesed.

Kuidas on kohalikud ettevõtjad, käsitöölised ja kogukond laadaga kaasa tulnud?

Väga aktiivselt. Huvilisi on olnud palju, eelmise aasta sündmus tõi palju head tagasisidet. Jõudumööda teeme seekord ka rohkem reklaami, et inimesteni jõuda.

Mis rolli mängib niisugune laat Rakvere linna jaoks laiemalt?

Laada roll on suur – see elavdab kohalikku ettevõtlust, toob inimesi linnakeskusesse ja tõstab piirkonna nähtavust. Samuti tugevdab see kogukonnatunnet ja loob jõuluaega positiivset energiat.

Mis on teie jaoks jõululaada korraldamise juures kõige südantsoojendavam?

Kõige liigutavam on näha inimeste rõõmu – laste säravaid silmi, müüjate tänulikkust ja kogukonna ühtset jõulumeeleolu. Kui näeme, et üritus loob päriselt head, on see kõik pingutust väärt.

Millist hetke eelmisest aastast kõige paremini mäletate?

Eredaim hetk oli see, kui ühed armsad vanaprouad soovisid juba 45 minutit enne laada ametlikku avamist ostlema tulla.

Milline oleks teie ideaalne jõululaat?

Ideaalne laat on selline, kus kõigil – müüjatel, peredel, lastel ja noortel – on tegevust, ruumi ja head emotsiooni. Koht, kus tuntakse, et jõulud on päriselt kohal.

Kas Rakvere jõululaadast võiks kujuneda pikaajaline traditsioon?

Jah, kindlasti. Selle poole me liigume. Huvi ja emotsioonid näitavad, et Rakverel on oma jõululaata vaja ja see võiks kasvada aasta-aastalt.

Kuidas näete sündmust viie aasta pärast?

Viie aasta pärast näeme laata veelgi suuremana, professionaalsema korraldusega, laialdasema tootevaliku ja mitmekülgsema programmiga. Soovime, et sellest saaks kogu Lääne-Virumaa üks olulisemaid talviseid sündmusi.