Film inimestest, kellesarnaseid sa ilmselt tunned

VehklejaFoto2

Täna, 27. märtsil jõuab Rakvere kinno uus eesti mängufilm „Vehkleja“, kus peaosas mängib Märt Avandi. Film põhineb suuresti Haapsalu legendaarse vehklemistreeneri Endel Nelise elulool.

Tõnu Lilleorg

 

Eesti filmi teeb sellest eeskätt ülesastuvate näitlejate koosseis, tootmise poole pealt on tegu koostööfilmiga, kus jämedam ots oli soomlaste käes, ka filmi rezhissöör on soomlane Klaus Härö.

Filmi tegevus algab 1952. aastal, kui 400 kilomeetri kauguselt Leningradist saabub rongiga kuurortlinna Haapsalusse peategelane, et asuda kohalikus koolis tööle kehalise kasvatuse õpetajana. Endlil tuleb kohaneda uues keskkonnas, kus olulisemad tegelased on ogarast agarusest pakatav koolidirektor (mängib Hendrik Toompere), sümpaatne kolleeg (mängib Ursula Ratasepp) ja salk lapsi, kes hakkavad käima tema vehklemistrennis.

Peategelasel on ka saladus, millest filmi jooksul rohkem aimu saab, ja seotud on see selle sama Leningradi linnaga, kus mees omandas kõrghariduse kehakultuuri alal. Selline geograafiline-dramaturgiline telg Haapsalu-Leningrad töötab filmis väga hästi. Loob pinget, ootusi, dilemmasid. Hästi toetab seda liini Endli sõbra rollis Kirill Käro, endine Tallinna Vene teatri näitleja, kes nüüd töötab edukalt Venemaal ja keda mullu nägi teleseriaalis „Nuuskija“.

Kui vaatasin filmi Tallinna kinos, hakkas publikust kõrvu keni reaktsioone. Kõrvalistuvate keskkoolineidude jutukatketest lugesin välja, et neile meeldis vaadata Märt Avandit tegutsemas sellises teistsuguses maailmas, mida 60 aasta tagune väikelinn oma luitunud linnapildiga, kus tänaval sõitsid hoburakendid, tänapäeva mõistes kindlasti on.

Kümneaastased elasid kaasa oma eakaaslastele, arutades omavahel, „mis ta nüüd teeb?“, kui suures plaanis olid lapsnäitlejad aktiivses tegevuses. Kuskilt tagantpoolt kostis aga vanemas keskeas proua heldinud hääl: „Oi, need on ju Haapsalu tänavad!“

Võibki öelda, et tegu on sellise koguperefilmiga, kus huvitavaid tegevusliine leiavad paljud vaatajaid. Kuigi tegevustik ei ole väga kirev ja päris seiklusfilmiks seda pidada ei saa, on sel oma sümpaatne võlu. Filmis on palju elulisi situatsioone, millesarnastega puutuvad kokku paljud inimesed.

Hea küll, eelmise väitega siiski ei haaku olukord, kus tegelast otsib taga riigi salapolitsei. Oma rahulikkuses, usutavuses ja siiruses on see väga kena film, mida tasub kindlasti vaatama minna.

Vehklemistreeningul tuleb Märt Avandi mängitud peategelasel õppida ka endal, nimelt lastega suhtlemist. Foto: Tuomo Manninen