Mait Sander Nõlvak: kui noore ideed võetakse tõsiselt, jõuab see kaugele

Rakvere valla noormees Mait Sander Nõlvak on aktiivselt osalenud õpilasesinduses, noortevolikogus ja mitmetes noorte algatustes. Teismelisena juhtis ta oma esimest projekti ja põhikooli lõpus lõi oma ettevõtte. Täna seisab ta muuhulgas selle eest, et noori kaasataks päriselt, mitte linnukese pärast.

Praegu kestva noorsootöö nädala sõnum on: „Noore kõrval. Päriselt.“, tuues esile täiskasvanute rolli noorte võimestamisel – noorte usaldamise, julgustamise ja neile tegutsemisvõimaluste loomise kaudu.

Kui küsida Maidult, kes on olnud päriselt tema kõrval, siis nimetab ta esimesena oma perekonda – vanemaid, kolme õde ja venda. Teiseks oma mentorit, kellega kohtus kaheksa aastat tagasi ja kolmandaks väga-väga head sõpra, kes toetab tema hullumeelseid ideid.

Mait on oma õdedest ja vennast noorim – kui tema on 20aastane, siis vend Andres Puusepp saab peagi neljakümneseks. „Nüüd ma olen neile rohkem vanuselt järgi jõudnud ja läbikäimine on muutunud tihedamaks. Mida aasta edasi, seda tänulikum olen oma perekonna eest,“ tõdeb Mait.

Mis puutub sellesse, et ta isa Maido Nõlvak on omavalitsusjuht, siis see on nõudnud pojalt ametnikega suhtlemisel ja projektide elluviimisel pigem rohkem pingutamist ja enese tõestamist. „Ma ei lase liugu oma perekonnanime peal, vaid kõik sidemed ja tutvused on mu enda loodud ja nii mõnelegi uksele on tulnud kõvemini koputada,“ ütleb ta.

Üks kõne, mis muutis kõik

Maidu suured ideed tulevad tavaliselt öösel. Ta üritab magama jääda, aga mõte hakkab peas ketrama ja ta saab aru, et enne kella kolme-nelja und ei tule. Nii sündis ka tema esimese maakonnaülese projekti idee – tuua kokku noored ja innustada neid.

„Ma arvan, et kell oli äkki neli-viis hommikul, kui ma helistasin oma mentorile,“ meenutab Mait. „Mentor ütles, et see on väga hea mõte, ja pakkus, et arutame seda edasi siis, kui mõlemad on end välja puhanud.“

Muidugi, teismelisena sel ööl telefoni haarates ei mõelnud ta, et helistab mentorile – ta helistas lihtsalt sõbrale, kes oleks võinud vanuse poolest olla ta isa. Nad kohtusid noortelaagris – mõlemad sattusid sinna viimasel hetkel, Maidu jaoks vabanes osaleja koht ning mentor kutsuti appi noori juhendama. Tegemist oli inimesega, kelle kirg on noori toetada ning nendega tegeleda. Samuti oli üheks hobiks näitlemine. Nii liitus ka loomult näitlemishuviline Mait tema trupiga ning on sealtkaudu jätkuvalt osa sõpruskonnast, kuhu mahub koguni kolm generatsiooni.

Aga tulles tagasi kaks ja pool aastat tagasi öösel sündinud idee juurde – Maidul oli mõttes korraldada Rakveres noortele üritus „Noorte ettevõtlikkuse teekond“, kus noored kuulevad investeerimise teemadel, inspireerivaid lugusid ettevõtlusest ja saavad tõuke ettevõtlikkusele. Tänaseks on seda konverentsi peetud kolmel korral. Ühest telefonikõnest ja ühest projektist, millega tulid kaasa ka teised noored, sündis MTÜ Noorfield. „Kui sa ise millessegi piisavalt usud, suudad sa panna ka teised uskuma,“ ütleb Mait. „Ettevõtlikkus ei pea tähendama ainult ettevõtlust, see on palju laiem – julgus planeerida ja tegutseda, algatada ise ja teiste algatuses kaasa lüüa, oma mugavustsoonist välja tulla.“

Üdini ettevõtlik

Ettevõtlikkusest Maidul puudust ei ole. Põhikooli lõpus kutsuti teda DJks ja selleks, et tasu saada, oli vaja esitada arve. Noormees mõtles, et igati loogiline on, et arve esitamiseks on vaja end ettevõtjaks vormistada. Tänaseks on ühest arvest saanud väga palju arveid! Ta tegutseb oma ettevõttega Sanser OÜ ja lisaks DJ teenusele pakub ka õhtujuhtimist, baari teenust, loenguid, veebilehtede tegemist.

Kõike, mis talle huvi pakub, teeb ta kirglikult, ja mida ta teeb kirglikult, oskab ta ka müüa, olgu selleks siis loeng USAs veedetud vahetusõpilase aastast või kokteilide-mokteilide segamine.

Algul katsetab ta uut ideed pere peal ja kui see töötab, siis pakub laiemale ringile. Praegu on turule tulemas assistenditarkvara Aurora. See sündis tänavu suvel, kui Mait sattus nädalaks haiglasse ja kaheks kuuks vaiksemale režiimile. Olles aktiivse suhtlejana uues olukorras, ei tahtnud ta näha ühtki ekraani, vaid luges raamatuid, vaatas endasse ja tegi sisemist inventuuri. Ta täheldas, et oli oma graafiku üle broneerinud – Google´i ja telefonikalendrid ei haakunud. Ja nii tekkis tal mõte kirjutada tarkvara, mis aitaks häälkäskluse abil korda saada nii kalendrimajanduse kui vajadusel kõnet tõlkida. Koodikirjutamisel võttis ta appi AI ning on tänaseks saanud valmis versiooni, mis aitab häälkäskluse peale nii arveid vormistada, kui kuludest kokkuvõtteid teha. Ka lähedased on seda testinud ja heaks kiitnud ning julgustanud laiemale ringile kättesaadavaks tegema.

Mõni aeg tagasi otsustas ettevõtlik noormees aga esimest korda elus kandideerida ka palgatööle. Töö oli südamelähedane – seotud noortega. Ja kuigi tal ei olnud töökuulutuses nõutud dokumente, osutus ta siiski valituks ning on tänaseks kaks ja pool kuud sellel ametipostil. „Olen aru saanud, et see töö on väga tore, aga olen ka mõistnud palgatöö ja ettevõtluse vahet – ettevõtjana saan ise otsustada millal midagi teen ja olla paindlik, samuti on palk suurem,“ täheldas ta.

Kõike ei jõua üksi

Kui väiksena otsis Mait üles vanemad ja aktiivsemad noored ning käis nendega igal pool kaasas, siis nüüd on temast endast saanud teiste noorte jaoks eestvedaja ning eeskuju.

Tema teekonda kujundasid kõige rohkem hetked, kui täiskasvanud ütlesid noortele: „Jah, me loome teile võimaluse. Meie toetame, tehke oma projekt ära.“ Vahel oli see raha, vahel ruum, vahel muu tugi. „Need esimesed jah-sõnad ja korda läinud sündmused olid hetked, kus ma teadsin, et ma tahan seda veel teha. Veel suuremat, veel ägedamat,“ ütleb ta.

Mentoriga, kellele Mait tol ööl helistas, on nad koos teinud palju projekte ja seisnud selle eest, et noorte hääl oleks kuulda. Vastutusega tulid ka õppetunnid. Alguses ei osanud Mait ülesandeid jagada, sest ta tahtis kõik ise teha, täpselt nii, nagu ta ette kujutas. „Kõike ei jõua üksi teha ja ma pidin seda päris palju õppima,“ ütleb ta. Mentor aitas tal õppida delegeerima ja meeskonnas töötama.

Pitsaõhtu kahel moel

Küsimusele, mida tähendab olla noore kõrval päriselt, vastab Mait näitega. Noored ütlevad, et teeks täna pitsaõhtu. Täiskasvanu võib vastata „jah, teeme“, aga ta läheb ka ise poodi ja toob vajaliku toidukraami ning teinekord teeb ise ka pitsa valmis. See pole päriselt noorte kaasamine, sest noored peamiselt sööjate rollis.

„Aga võiks ju olla hoopis nii, et väga hea, teeme pitsaõhtu, tehke poenimekiri, lähme käime koos poes ja teeme kõike koos,“ ütleb Mait. „See ongi noore kõrval päriselt olemine.“

Tema sõnul ei pea see olema alati suur projekt või konkreetne tegevus. Vahel on noorel mure või hea uudis, mida jagada. „Kui sa oled tema usaldusisik, siis just seal pead sa olema tema kõrval.“

Maidu hinnangul on oluline, et noored saaksid kogeda eduelamusi ning tunneksid, et nende mõtteid kuulatakse ja neid kaasatakse. Sama tähtis on aga õppida toime tulema olukordadega, kus kõik ei lähe plaanipäraselt või mõni idee ei saa toetust. „Alati ei pea ütlema „jah“. Laseme ka põruda. Kõik ei pea alati ideaalselt minema.“

Kui paluda Maidul lõpetada lause: „Noorel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut, kes…“, siis teeb ta seda nii: „Noorel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut, kes on alati nõus tema jaoks olemas olema, kes võtab tema kõne vastu mõne pöörase ideega kell neli hommikul. Kes aitab noortel särada ja särab ka ise koos nendega ning laseb neil nii edu saavutada kui ka põruda ja õppida.“

Sõnum, mis Maidul noortele on: „Proovige, katsetage, ärge kartke kõigi arvamust – mõelge, kelle arvamus teile päriselt korda läheb. Ja kui kellelgi on mure või hoopis hea idee, siis ärge jääge üksi.“

Ta lubab, et kui kellegi peas keerleb muremõte või hullumeelne idee, siis võib julgesti sotsiaalmeedia kaudu tema või MTÜ Noorfield uksele koputada.

Kristjan Heinmets

Katrin Uuspõld