Väike-Maarja vald tähistas ümmargust aastapäeva jõululaada ja valgusmänguga

12. detsembril 1991 sai Väike-Maarja vald omavalitsusliku haldusüksuse õigused. Tähtpäeva puhul kogunes vallarahvas laupäeval keskväljakule õpilaste heategevuslikule jõululaadale – kümnendik tulust ning vabatahtlikud annetused läksid Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside maja juurde rajatava madalseiklusraja ehitusse.

Vallavolikogu esimees Hans Kruusamägi kiitis sõnavõtus kõiki valla inimesi, kes on iga tegevuse, külaseltsi, ettevõtte, asutuse, kultuurikollektiivi, spordivõistkonna, teatritüki, leinamaja taastamise, tervisekeskuse loomise või mõne ürituse korraldamise taga olnud.

Jõululaadal käis vilgas kauplemine käsitöö, õpilaste valmistatud toodete ja palju muuga. Lettidel oli mütse, käsitööküünlaid, puidust jõuluehted ja jõulukaarte, maale, prosse, makrameed, jõulupärgasid, sokipäkapikke, küünlaaluseid, punutud käepaelu. Õpetajad olid väljas enda valmistatud hoidiste ja käsitööga, Eino Vaheri eestvedamisel peeti malesimultaan.

Omavalmistatud toodanguga olid väljas ka Väike-Maarja Päevakeskus ja Maarjakellukese naisrahvatantsurühm. Sai meisterdada ja visata täpsust. Pakuti pannkooke ja vahvleid, kuivatatud õunu ja suhkruvatti, piparkooke ja viineripirukad, muffineid ja õnneküpsised. Elevust pakkusid nii õnneloos kui jõuluvana. Keskväljaku kõrval tiigil sai teha aga esimesed piruetid ja uisukilomeetrid.

Pidupäeva puhul korraldati keskväljaku ümber jäävatel hoonetel valgusmäng ja imetleti saluuti. Kohalikud koolilapsed ja taidlejad esinesid laulu ja rahvatantsuga, tantsuselts Tarapita ja naisrahvatantsurühm Maarjakelluke panid tantsima ka laadalised.

Kuulutaja