Toomas Väinaste putitas oma 56-aastase Jawa sõidukorda
Vanade asjade väärtustamine on juba mõnda aega suur trend. Kui paljud inimesed tegutsevad õhinapõhiselt, siis Toomas Väinaste jaoks on vana tehnika isikliku väärtusega ja aitab meenutada eredaid hetki.
Endise Vinni vallavanema ja riigikogu liikme Toomas Väinaste kodus on sõidukorda putitatud mootorratas Jawa, mille mees sai oma vanematelt kingituseks, kui oli kuueteistkümne aastane. „Algul tahtsid nad mulle külgkorviga tsikli osta, aga ma ei kannatanud oodata ja siis sain Jawa,“ meenutas Väinaste ja selgitas, et tol ajal pidi igasuguse tehnika soetamiseks väike tutvus mängus olema ja said seda, mida hetkel pakkuda oli. Jawa oli sel ajal kõvem sõna kui tänapäeval auto omamine.
Esimesed juhtimise kogemused
Aasta oli 1966 ja vaatamata sellele, et tsikkel kingiti talvel, tegi ta load samal talvel ära. Sõidukogemust jagus noorel Toomasel piisavalt. Ta meenutas, kuidas õppis Roela koolis, kus oli direktoriks Ervin Kukk, kellest sai tänu meelekindlusele ja tahtejõule Toomasele tohutu eeskuju. Koolil oli puukabiiniiga GAZ AA ja põka T-14. Põka rooli istus õpilane Toomas Väinaste ja sellega kolistati kõik lähedal asuvad külanurgad läbi, et koolile vanarauda koguda.
„Kodus sai põka taha kahe sahaga ader pandud, millega sai aiamaa küntud,“ meenutas Väinaste oma esimesi juhtimise kogemusi ja sujuvalt läksid meenutused üle omavalitsuse juhtimisele.
„Vallavanemaks sain 16. jaanuaril 2002. aastal,“ tõdes Väinaste, kel olid selleks ajaks kõvad kogemused asjade ajamises. „Tol ajal valla rahaga ei olnud priisata ja sai alustatud laenudega, mida kasutati investeeringuteks. Alustasime tasapisi raamatukogude, klubide, koolimajade ja kõigi selliste allasutuste korda tegemisega. Lisaks teederemont, mis on valla elus üks tähtsamaid,“ meenutas mees.
„Keegi ei saa mulle näpuga näidata, et Väinaste sai läbi poliitika töökoha,“ toonitas ta ja lisas, et vallavanemaks sai ta täiesti parteituna. Alles siis näitas elu, et kui tahad oma valla heaks midagi ära teha, tuleb see valik teha, ja Toomas Väinaste astus keskerakonda.
„Olgem ausad – sellega, et projektirahasid taotleda või eelarverahadega midagi korda saata, saab iga koolipoiss hakkama. Iseasi on vallale lisarahasid sisse tuua. Aga selleks peab olema poliitiline kuuluvus ja head suhted. See on väärtus,“ kinnitas Toomas Väinaste.
Renoveeritud sai ka vana villis
Kõrvalepõikena räägib Väinaste veel ühest eneseteostusena sündinud projektist – vana villise renoveerimine. Ta ostis GAZ 69 juba 1981. aastal, aga romu pidi pikalt varjualuses renoveerimise jaoks sobivat aega ootama. „Selleks, et musta numbrimärki (uunikum) saada, peab iga seib ja polt olema originaal, nagu tehasest tulnud. Kõik käis liivapritsi alt läbi ja nägin kaks aastat tõsist vaeva. Kui läksin vormistama, siis oli hea tunne küll, et ei andnud alla,“ jutustas Väinaste ja selgitas, et iga nelja aasta tagant tuleb jälle ülevaatus läbida, aga uhke tunne on mõnel vanatehnika kogunemisel oma villisega välja tulla.
Nooruspõlves saadud mootorrattaga tal nii kõrgeid ambitsioone polnud: „See pole otseselt läikima löödud, pigem on tehniline pool kõik põhjalikult korda tehtud ja tuulekaitsed, põlvekaitsed, pakiraam, kõik on olemas,“ sõnas ta.
Järjekindlus paistab Väinastel veres olevat. „Kui ma riigikogus olin, siis surusin läbi selliseid asju, mida keegi teine pole varem Lääne-Virumaalt teinud,“ rääkis ta ja tõi välja muudatuse sisseviimise muinsuskaitseseaduses.
Muinsuskaitseseadusest ja koolidest
„Vinni vahel olid vanad ja nii lagunenud hooned, et taastamisel polnud mõtet, aga lammutada ei tohtinud,“ jutustas Väinaste ja täpsustas, et 28 aastat oli muinsuskaitseseadus muutumatult kehtinud ja ei pakkunud mingit lammutamise võimalust. „Kuulusin riigikogus kultuurikomisjoni ja tulime, kõik selle liikmed, mikrobussiga Lääne-Virumaale. Näitasin mitmeid mõttetult lagunevaid ja ohtlikke müüre ja ühtlasi käisime vaatamas, mis sigadust Vaekülas täiesti toimiva kooliga oli tehtud. Vaeküla koolis alustati remonti, kuid jäeti lihtsalt pooleli,“ kirjeldas Väinaste.
„Lõpuks sõitsime Mõdrikule ja selgitasin, kuidas rakenduskõrgkoolis Mõdrikul tahetakse lõpetada õppetegevus ning õpilased üle viia Rakverre, kus õpilaskohti poleks jätkunud. Seda ei tea iial, kas ikka kool kokkuvõttes Lääne-Virumaale alles oleks jäänud. Vaeküla kooli näide oli juba olemas,“ rääkis ta.
„Võin uhkusega öelda, et tänu minu tegevusele jäid alles nii Mõdriku kool kui ka erivajadustega laste kool (mitte küll Vaekülas), mis tegutseb nüüd Näpi koolina.
Muinsuskaitseseaduses sai muudatus läbi surutud nii, et uisapäisa ei saa keegi tegutseda, kuid läbikaalutud võimalus ohtlike ja asjatult seisvate müüride eemaldamiseks on nüüd olemas,“ jätkas Väinaste.
„Kui ma olen riigikogu liige, siis mitte selleks, et nõus olla, mis ministeeriumitest ette antakse, vaid võidelda reaalsete vajaduste nimel. Nii läks täiendus läbi. Aga mitte lihtsalt. Kaks aastat võitlesin riigikogu kultuurikomisjonis, et saada see reakene seadusesse sisse,“ meenutas endine riigikogu kultuurikomisjoni liige.
Täna kuulub Toomas Väinaste Vinni vallas volikogusse, kus ta on aseesimees ja majanduskomisjoni esimees. „Kui oled 20 aastat poliitikas olnud, siis on ratta pealt raske maha astuda,“ tõdes ta. Oma sõidukorda putitatud mootorrattaga ta nii nagu nooruses, talvel, enam ei sõida. „See on rohkem nostalgiline sõiduriist, millega käin vahel suvel sõitmas ja meenutan kõike, mis tehtud ja korda saadetud,“ rääkis Toomas Väinaste.
Kuulutaja
Foto: erakogu
