„Minu suurimaks mureks on Eesti inimeste liiga vähene päikesekaitsevahendite kasutamine. Ideaalis tuleks ka meie laiuskraadil päikesekaitsekreeme kasutada aastaringselt,“ ütleb dermatoloog Bret Kaldvee. Äsja ilmus temalt käsiraamat „Naha tervise
Iga tervisemurega ei ole vaja pöörduda erakorralise meditsiini osakonda ega isegi mitte oma perearstile, vaid kõige kiiremat nõu ja leevendust saab levinumates terviseküsimustes hoopis lähimast apteegist, kuhu võib
Iga kuu viimasel laupäeval on Rakvere raamatukogus avatud vaimse tervise kohvik. See on koht, kus inimesed saavad vabatahtlikega rahulikult vestelda ja tunda, et nende mure on päriselt kuulatud.
Rinnavähk on paljudes maades ja ka Eestis kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Igal aastal diagnoositakse meil ligikaudu 800 uut rinnavähi juhtu, haigete arv kahjuks kasvab. Seetõttu on
Aeg lendab kiirelt, mistõttu meie reis on jõudnud juba viiendasse peatusesse. Sellel korral räägin salakavalatest hambahaigustest, moodsate nimedega gingiviit ja parodontiit, mis ravimata jätmisel võivad lõppeda terve hamba
Täna oleme meie reisiga jõudnud neljandasse peatusesse. Esmalt heidan pilgu tagasi minu esimesele artiklile, milles juhtisin tähelepanu viimasele täiskasvanute suutervise seisukorra kaardistamise raportile. Sellest selgus, et inimestel vanuses
Meie rännak suutervise kasvatuse alal on jõudnud kolmandasse peatusesse, kus tutvustan teile, milliseid suuri muutusi toimub koolilaste ja noorte suus ning millele tuleb nii lastel kui ka vanematel
5 põhjust, miks küüned paksenevad Paksenenud küüned võivad olla tingitud mitmetest põhjustest, näiteks: Geneetika – mõned inimesed lihtsalt sünnivad tugevamate küüntega, mis ealistele iseärasustele vastavalt paksenevad ja on
Meie teekond on alanud ning esimese peatuse nimi on „Ootus“. Kindlasti küsite: „Kuidas ootus on seotud suutervishoiuga?“ Sellest räägin kohe lähemalt. Helina Schmidt-Qasim Jutt käib siinkohal lapseootusest ja
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eelmisel aastal tellitud Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt liigub enamus Eesti elanikest vähem kui tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks on vajalik. Ligi viiendik elanikkonnast ei ole üldse
Kuulutajas hakkab igakuiselt ilmuma suutervise teemasid puudutav rubriik, kus jagab teadmisi valdkonnas pikaaegseid kogemusi omav Helina Schmidt-Qasim. Helina õppis hambaarsti õe eriala Helsingis ning on end täiendanud Tartu
Kooliõdede sõnul tagab õige rüht hea tervise. „Rühihäirete süvenemine võib kaasa tuua probleeme kiirest väsimisest, pea-, kaela ja seljavalust ning funktsionaalsetest häiretest tõsisemate terviseprobleemideni,“ räägib õige rühi olulisusest
Tervise arengu instituudi 2022. aasta statistika kohaselt liikus Eestis regulaarselt vähem kui pool elanikkonnast (45,2 protsenti). Igal teisel inimesel on ülekaal. Tõusvas trendis on vaimsete probleemide esinemine, eriti
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst Kersti Kink rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, et aprillis algab n-ö puugihooaeg. Puugid muutuvad aktiivseks, kui maapind või õhk on päeval vähemalt viis kraadi
5. aprillil toimus Vinni päevakeskuses Vinni-Pajusti raamatukogu ja tervisekassa koostööna vestlusring, mille raames kõneldi emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringutest, et juhtida tähelepanu oma tervise eest hoolitsemisele. Sõeluuring on
Uni on organismi jaoks vähemalt sama oluline kui hingamine ja söömine. Väsimustunne ja energiapuudus on selgeks märgiks, et öine uni pole olnud piisavalt pikk või kvaliteetne ning see
Kadrina huvikeskuses tunnustati 1. veebruaril Lääne-Virumaa aasta tervisedendajaid ning kolme silmapaistvat Lääne-Viru maakonna kooli, kes osalesid koolitoidu pilootprojektis „Toitlustuse parendamine koolides“. Aasta tervisedendajate konkursil tunnustatakse inimesi, kes on
